Kuidas käib 2 kuu vaktsineerimine - vaktsiinid, kõrvaltoimed ja nõuanded vanemale

Kahe kuu sünnipäev võib tunduda päris suur samm. Beebi on ärksam, hakkab vaikselt naeratama ja vahel isegi „jutustab“ vastu. Samal ajal jõuab kätte ka esimene suurem beebi vaktsineerimine Eesti riikliku immuniseerimiskava järgi.

Kui tunned korraga nii kergendust, ärevust kui ka hirmu nende süstide ees, siis sa ei ole üksi. Vaatame rahulikult läbi, mis 2 kuu vaktsineerimisel täpselt toimub, miks see nii oluline on, millised vaktsiini kõrvaltoimed beebil võivad esineda ja millal tasub kindlasti perearstile või Lastefondi nõuandetelefonile helistada.

Miks 2 kuu vaktsineerimine on nii tähtis verstapost

Umbes 8. elunädala paiku pakutakse Eestis beebile esimesi riiklikke vaktsiine. Ajastus ei ole juhuslik.

Samas ajaraamis toimuvad kolm olulist asja:

1. Beebi on nakkustele väga vastuvõtlik.
   Sellised haigused nagu läkaköha, meningiit või pneumokokknakkused võivad täiskasvanul küll rängad olla, aga väikelapsele võivad need tundide jooksul eluohtlikuks muutuda.

2. Emalt saadud antikehad hakkavad kaduma.
   Raseduse ajal liiguvad platsenta kaudu emalt lapsele kaitsvad antikehad. Need aitavad mõnda aega, aga ei püsi kaua. Umbes 2 kuu vanuses hakkab see loomulik kaitse tasapisi kaduma ja teatud haiguste vastu ei piisa sellest enam üldse.

3. Paljud nakkused levivad märkamatult.
   Viirused ja bakterid, mille vastu vaktsineerime, liiguvad ringi juba enne, kui keegi aru saab, et ta on haige. Beebit ei kaitse see, kui te mõneks kuuks rohkem koju jääte.

2 kuu vaktsineerimine on algus beebi enda pikaajalise kaitse ülesehitamisele. Võid seda ette kujutada nagu immuunsuse „mälu“ vundamendi ladumist, et lapse organism tunneks tulevikus neid haigustekitajaid ära ja suudaks kiiresti reageerida.

Millised vaktsiinid 2 kuu vanusele beebile tehakse?

Vaktsiini nimed vaktsineerimiskaardil näevad tihti välja nagu tähtede supp. Allpool on lahti seletatud, millised vaktsiinid 2 kuusele Eestis tavaliselt tehakse ja mille eest need kaitsevad.

Enamasti kasutatakse kombineeritud vaktsiine, et beebi saaks ühe süstiga kaitse mitme haiguse vastu.

1. DTPa kombineeritud vaktsiin (difteeria, teetanus, läkaköha)

Seda nimetatakse tihti lihtsalt DTPa vaktsiiniks. See kaitseb:

• Difteeria
  Tõsine kurgunakkus, mis võib hingamisteed kinni panna ja toota toksiini, mis kahjustab südant ja närvisüsteemi.

• Teetanus
  Tekib siis, kui pinnasest või mustusest pärit bakter satub haava. Põhjustab valulikke lihaskrampe, võib halvata hingamislihased.

• Läkaköha (pertussis)
  Väga ohtlik just noortele imikutele. Köhahoogude ajal võivad nad hingamisega hädas olla, sinakaks tõmmata ja vajada intensiivravi.

DTPa vaktsiin on Eesti immuniseerimiskava üks põhivaktsiinidest ja seda korratakse hiljem mitmel korral, et kaitse oleks tugev ja kestaks.

2. Hib vaktsiin 2 kuu vanusele

Hib vaktsiin 2 kuu kaitseb bakteriga Haemophilus influenzae tüüp b põhjustatud nakkuste eest. See bakter võib tekitada:

• bakteriaalset meningiiti
• kurgupealse põletikku (epiglotiit), mis võib hingamisteed kiiresti sulgeda
• sepsist (veremürgitus)
• raskeid kopsu- ja luupõletikke

Enne vaktsineerimise kasutuselevõttu oli Hib üks sagedasemaid raske meningiidi põhjuseid väikelastel. Praegu on tänu beebi vaktsineerimisele neid juhte oluliselt vähem.

Mõnikord on DTPa ja Hib samas kombineeritud süstis, täpsed kombinatsioonid sõltuvad kasutatavast vaktsiinist.

3. Polio vaktsiin 2 kuu vanusele

Poliomüeliidi ehk lastehalvatuse vaktsiin kaitseb viiruse eest, mis võib põhjustada püsivat halvatust. Lastehalvatus on Euroopas tänu vaktsineerimisele praktiliselt kadunud, kuid maailmas esineb seda veel üksikutes piirkondades ning viirus võib riiki sisse kanduda.

Eestis kasutatakse inaktiveeritud polio vaktsiini (polio vaktsiin 2 kuu kujul süstena), mis ei sisalda elusat viirust.

Sageli on polio komponent samuti kombineeritud vaktsiini osa koos DTPa ja Hibiga.

4. PCV13 vaktsiin beebil (pneumokokk)

Tihti näed seda lühenditena PCV13 või „pneumokoki konjugeeritud vaktsiin“.

See kaitseb Streptococcus pneumoniae ehk pneumokokiga seotud haiguste eest, mis võivad põhjustada:

• meningiiti
• sepsist
• kopsupõletikku
• keskkõrva- ja põskkoopapõletikke

Väikelapsed, eriti alla 1-aastased, on raskete pneumokokknakkuste suhtes kõrgemas riskis. Seetõttu on PCV13 vaktsiin beebil oluline osa 2 kuu vaktsineerimisest.

5. Rotaviiruse vaktsiin 2 kuu (suukaudne)

Rotaviirus on väga nakkav viirus, mis põhjustab:

• tugevat kõhulahtisust
• oksendamist
• vedelikupuudust

Suuremale lapsele on see ebameeldiv, aga 2-kuusel võib rotaviirus kiiresti viia haiglaravini tilgutite all.

Rotaviiruse vaktsiin 2 kuu antakse suukaudselt magusa vedelikuna. See on elus, kuid nõrgestatud viirus, mis aitab organismil haigust ära tunda ja hiljem tõelist nakatumist kergemini läbi põdeda. Pärast vaktsineerimise laialdast kasutuselevõttu on haiglaravi vajavate rotaviiruse juhtude arv Eestis oluliselt vähenenud.

6. Hepatiit B teine doos (kui skeem seda ette näeb)

Mõnel lapsel on alustatud hepatiit B kaitsega juba varem, näiteks riskirühma kuuluvatel beebidel või kui kasutusel on kombineeritud vaktsiin, mis sisaldab hepatiit B komponenti.

Hepatiit B teine doos aitab kaitsta:

• kroonilise maksapõletiku
• maksatsirroosi
• maksavähi

eest hilisemas elus. Hepatiit B levib vere ja kehavedelikega, kuid immikueas saadud nakkus kipub kergemini krooniliseks jääma, seetõttu on varajane vaktsineerimine oluline.

Täpne skeem võib olenevalt kasutatavast vaktsiinist ja lapse riskiteguritest veidi erineda. Perearst või -õde selgitab alati, millise kombinatsiooni ja millal teie laps saab.

Mida oodata vaktsineerimisel 2 kuu vanuses

Kui tead täpselt, kuidas vaktsineerimine välja näeb, on päev endale ja beebile rahulikum.

Enne arsti juurde minekut

• Võta kaasa lapse terviseraamat.
  Sinna märgitakse kõik tehtud vaktsiinid beebile ja kuupäevad. See on hiljem väga oluline info nii perearstile kui lasteaiale ja koolile.

• Riieta beebi mugavalt.
  Parim on body ja püksid või hõlpsasti avatava alumise osaga riided, et reied oleksid kiiresti ligipääsetavad. Palju trukke, tihedaid kihte ja keerulisi kombinesoone tasub sel päeval vältida.

• Söömine enda ja beebi järgi.
  Võid beebit imetada või pudeliga toita enne või pärast protseduuri, kuidas teile sobib. Paljud emad leiavad, et rinnal olemine süsti ajal rahustab last.

• Pane oma küsimused kirja.
  Kui sul on muresid vaktsiini kõrvaltoimete, internetist loetu või beebi vaktsineerimise ohutuse kohta, kirjuta need üles, et vastuvõtu ajal midagi ei ununeks.

Vaktsineerimise ajal

Tüüpiliselt tehakse 2 kuu vaktsineerimisel:

• Mitu süsti, enamasti:
  • üks süst ühte reide
  • teine teise reide
  • mõnikord lisasüst samasse reide, olenevalt täpsest skeemist
• Üks suukaudne vaktsiin (rotaviiruse vaktsiin) vedelikuna beebi suunurka

Õde või arst:

1. Kontrollib beebi andmed ja selgitab, millised vaktsiinid täna kavas on.
2. Küsib allergiate ja varasemate tõsiste reaktsioonide kohta (enamasti neid 2 kuu vanusel ei ole).
3. Teeb süstid kiiresti üksteise järel, tavaliselt samal ajal, kui hoiad beebit süles.
4. Annab rotaviiruse vaktsiini suhu.

Beebi nutab üsna kindlasti - see on terav, kuid lühike valu. Enamik beebisid rahuneb mõne minuti jooksul, kui nad on süles, saavad rinda või lutipudelit või neid õrnalt kiigutatakse.

Ka vanema jaoks võib olla valus oma last nutmas näha. See on täiesti normaalne. Kui raske on pealt vaadata, võid samal ajal lapse sülle võtta, aga pilgu kõrvale pöörata.

Levinumad kõrvaltoimed ja mis on normaalne

Pärast 2 kuu vaktsineerimist võib beebi olla 1–2 päeva tavapärasest veidi teistsugune. See on enamasti märk sellest, et immuunsüsteem töötab.

Tüüpilised ja ootuspärased vaktsiini kõrvaltoimed beebil:

• Kerge palavik

  • Kehatemperatuur kuni umbes 38,5 °C 1–2 päeva jooksul
  • Nahk võib olla veidi soe, põsed õrnalt õhetavad, beebi võib olla unisem või kaissu klammerduvam
  • Palavik on sagedam pärast meningokoki B vaktsiini, kuid ka teised võivad seda veidi tõsta

• Rahutus või virilolek

  • Beebi on jonnakam, nutab kergemini või on raskemini lohutatav
  • Nutuhood on siiski katkestatavad - sülle võtmine, toitmine või kussutamine aitab vähemalt mõneks ajaks

• Punetus, turse või väike kõva „mügarik“ süstekohal

  • Tavaliselt reitel
  • Võib tunduda katsudes veidi soe või valulik
  • Kaob enamasti mõne päeva jooksul, vahel võib väiksem mügarik püsida isegi paar nädalat, kuid peaks tasapisi vähenema

• Unisus

  • Mõni laps magab sel päeval tavapärasest rohkem
  • Teised võivad olla hoopis rahutud ja magada katkendlikumalt, sest neil on ebamugav

• Isu vähenemine

  • Beebi võib mõnel toidukorral vähem süüa
  • Oluline on, et ta siiski päevaselt kokku joob piisavalt, pissib ja ärkab vähemalt aeg-ajalt söögiks

Need kõrvaltoimed on väga levinud ja enamasti kerged. Tavaliselt taanduvad need iseenesest 24–48 tunni jooksul.

Kui beebi on küll „veidi nõrgem“, aga ärkab, sööb veidi, teeb märgi mähkmeid ja rahuneb vähemalt mõneks ajaks sülle võttes, on see üldjuhul hea märk.

Kuidas beebit pärast vaktsineerimist aidata

Süstimist ei saa olematuks teha, kuid saad oma lapsele olemise võimalikult mugavaks teha.

Praktilised nipid:

• Rohkem kalli- ja nahk-naha kontakti
  Pärast vaktsineerimist tahavad paljud beebid vanema lähedust rohkem kui muidu. Ka kandekott või -sall võib aidata, kui laps tahab süles olla, aga sul on vaja ka ringi liikuda.

• Paku sagedamini süüa, kui ta soovib
  Väiksemad ja tihedamad toidukorrad võivad olla jõukohasemad kui suured portsjonid. Olgu laps rinnapiima või piimasegu peal, järgi tema märguandeid.

• Beebile sobiv paratsetamool (kui tervishoiutöötaja soovitab)

  • Imikutele mõeldud paratsetamooli võib kasutada palaviku ja valu leevendamiseks, eriti kui laps tundub end halvasti tundvat.
  • Jälgi rangelt vanusele ja kehakaalule vastavat annust, mis on kirjas pakendil, ning pereõe või arsti juhiseid.
  • Ibuprofeeni alla 6 kuu vanustele lastele ei anta, kui arst ei ole seda selgesõnaliselt soovitanud.

• Jahe niiske lapp süstekohale
  Puhtast veest niisutatud, jahe (mitte jääkülm) lapp võib aidata, kui süstekoht tundub kuum või valulik. Ära hõõru kohta tugevalt, pigem hoia õrnalt.

• Riieta last kergemalt, kui ta on soe
  Kui beebil on väike palavik, piisab õhukesest kihist riietest ja õrnast tekist. Eesmärk on, et tal oleks mugav, mitte et ta higistaks või külmetaks.

Kuula iseennast ka. Kui tunned, et tahad järgmisel päeval kõik plaanid tühistada ja rahulikult kodus olla, siis see on täiesti normaalne ja mõistlik otsus.

Millal helistada arstile või otsida kiiret abi

Tõsised reaktsioonid 2 kuu vaktsineerimisele on väga haruldased, kuid on oluline teada, millal tuleb kindlasti abi otsida.

Võta ühendust perearstiga, perearsti nõuandetelefoniga 1220 või vajadusel pöördu erakorralise meditsiini osakonda, kui:

• Palavik üle 39 °C püsib kauem kui 48 tundi
  Lühiajaline kerge palavik on oodatav, kuid kõrge ja kaua kestev palavik vajab kontrolli.

• Lohutamatu nutt kestab üle 3 tunni järjest
  Nutmine iseenesest on loomulik, kuid kui beebi nutab valjult ja läbi pisarate mitmeid tunde järjest, ei rahune üldse ja ükski nipp ei aita, tasub abi küsida.

• Beebi on erakordselt loid, raskesti äratatav või ebatavaliselt apaatne
  Kui ta tundub „täiesti teistsugune“ ja sind see sisetunde tasemel muretsema paneb, ära jää ootama.

• Tekivad hingamisraskused
  Kiire hingamine, oigav või röhkiv väljahingamine, roietevahelise ala või rangluualuste lohkude sisse tõmbumine, ninasõõrmete laienemine või sinakas toon huultel või näol - need on häiresignaalid, helista kohe hädaabinumbril 112.

• Ilmub ebatavaline lööve
  Eriti:

  • lööve, mis ei kao, kui seda klaasiga vajutada
  • lillakad, sinikalaadsed täpid
  • kiiresti leviv lööve koos palaviku, unisuse või teadvusehäirega

• Krambihoog
  Vaktsiini järel tekkivad krambid on väga haruldased. Kui lapsel tekib keha tõmblus, jäigastumine või ta kaotab teadvuse, kutsu kohe kiirabi (112).

Äge allergiline reaktsioon vaktsiinile, näiteks näo või keele turse, hingamisraskus või kokkuvarisemine, tekib tavaliselt minutite jooksul pärast süsti. Sellepärast palutaksegi vahel pärast vaktsineerimist veidi ootetoas istuda. Selline reaktsioon on siiski äärmiselt haruldane.

Kui sa lihtsalt ei ole kindel ja süda on rahutu, helista perearsti nõuandetelefonile 1220 või konsulteeri perearstikeskusega. Pigem küsi üle, kui muretse kodus üksi.

Levinud hirmud 2 kuu vaktsiinide kohta

Küsimused ja kahtlused beebi vaktsineerimise kohta ei tee sind kuidagi „paranoiliseks“ ega tülikaks lapsevanemaks. Need on väga tavalised ja täiesti mõistetavad.

„Kas nii väike beebi saab nii palju vaktsiine korraga?“

See on üks sagedasemaid muresid. Vastus lühidalt: beebi immuunsüsteem saab sellest hästi jagu.

Mõned faktid, mis tihti üllatavad:

• Sünnist alates puutub beebi iga päev kokku tuhandete uute mikroobidega - sinu nahal, õhus, piimas, riietel, kodupõrandal.
• Kaasaegsed vaktsiinid sisaldavad kokku vähem antigeene (immuunsüsteemi „treenivaid“ osi) kui vaktsiinid 1980. aastatel, kuigi praegu kaitstakse palju rohkemate haiguste vastu.
• Suured uuringud Euroopas, sh Põhjamaades ja Eestis kasutusel olevate skeemide põhjal, ei ole näidanud, et mitme vaktsiini korraga tegemine nõrgendaks lapse immuunsüsteemi või muudaks ta vastuvõtlikumaks muudele nakkustele.

Immuniseerimiskava on kokku pandud nii, et iga annus oleks antud ajal, mil see annab parima võimaliku kaitse. Vaktsineerimise edasilükkamine jätab beebi kauemaks kaitseta just sel perioodil, mil haigused on talle kõige ohtlikumad.

„Kas vaktsiinid põhjustavad autismi?“

See müüt sai alguse ühest 1990. aastate uuringust, mis väitis seost MMR vaktsiini ja autismi vahel. See töö on nüüdseks:

• ajakirja poolt tagasi võetud,
• täielikult ümber lükatud, sest ilmnesid tõsised eetilised ja teaduslikud vead,
• autori suhtes lõpetati arstipraktika luba Suurbritannias.

Pärast seda on mitmes riigis, sh Euroopas, tehtud väga mahukaid uuringuid sadade tuhandete lastega. Need ei ole leidnud mingit seost vaktsiinide ja autismi vahel.

Teadlased arvavad, et autismi areng algab juba enne sündi ja on seotud aju varajase arengu ja geneetikaga. See ei ole põhjustatud beebi vaktsineerimisest ega vaktsiinide koostisosadest.

Kui soovid rohkem lugeda, leiad lihtsas keeles ülevaated näiteks Terviseameti ja Eesti Lastearstide Seltsi kodulehtedelt.

Riskide ja kaitse vaheline tasakaal

Tänapäevane lapsevanem olemine tähendab, et internetist ja sotsiaalmeediast tuleb infot igast suunast. Mõni sellest on hea, mõni eksitav.

Kui kõik lihtsaks kokku võtta, siis:

• Haigused, mille vastu 2 kuu vaktsineerimine kaitseb - läkaköha, meningiit, lastehalvatus, rotaviirusnakkus, pneumokokknakkused - võivad väikelast väga kiiresti ja väga raskelt kahjustada.
• Eestis kasutatavaid vaktsiine jälgitakse pidevalt ohutuse ja tõhususe seisukohalt nii Eesti enda kui Euroopa ravimiametite poolt.
• Enamik kõrvaltoimeid on kerged ja lühiajalised. Tõsised kõrvaltoimed on väga haruldased.

Sa ei täida lihtsalt mingit „kohustuslikku nimekirja“. Sa annad oma beebile kaitse, millest eelnevad põlvkonnad said vaid unistada.

Lõpetuseks: sina ja beebi ühes paadis

Vaktsineerimise päeval võid mõelda 2 kuu vaktsineerimisest kui meeskonnatööst:

• Vaktsiinid teevad oma töö, õpetades beebi immuunsüsteemile ära tundma ohtlikke haigustekitajaid.
• Sina teed oma töö, pakkudes lohutust, kalli ja jälgides, kuidas laps end pärast tunneb.
• Perearst ja -õde teevad oma töö, vastates küsimustele ja hoides silma peal, et vaktsiinid beebile oleksid õigeaegselt ja õigesti tehtud.

Kui tead juba ette, mida oodata vaktsineerimisel 2 kuu vanuses, millised konkreetsed vaktsiinid (DTPa vaktsiin, polio vaktsiin 2 kuu, Hib vaktsiin 2 kuu, PCV13 vaktsiin beebil, rotaviiruse vaktsiin 2 kuu, vajadusel hepatiit B teine doos) ja millised on tavalised vaktsiini kõrvaltoimed beebil, muutub teadmatus väiksemaks ja närvikõdi talutavamaks.

Sina tunned oma last kõige paremini. Kui pärast vaktsineerimist miski sind tõsiselt muretsema paneb, küsi abi. Ja kui astud selle sammu, ehkki süda võib olla veidi ärevil, siis see ei ole sugugi väike asi. See on üks nendest vaiksest igapäevastest viisidest, kuidas sa oma lapse tulevast tervist päriselt kaitsed.