Kuidas lugeda beebi söötmiste vahe - algusest-alguseni juhend

Esimesed nädalad vastsündinuga tunduvad tihti ühe pikale veninud uduse päevana: imetamine, krooksutamine, unele suunamine, ja kõik kordub otsast peale. Ja siis küsib ämmaemand või pereõde: «Kui tihti beebi imetab?»

Ja sina mõtled: Hea küsimus. Kuidas ma seda üldse peaksin arvestama?

Siin tuleb appi üks lihtne võte: söötmise intervalle arvestatakse ühest söötmise algusest järgmise söötmise alguseni. Kui selle loogika selgeks saad, muutub ülejäänu palju arusaadavamaks.

Vaatame asja praktiliselt ja võimalikult selgelt.

Põhimõte: söötmine algusest alguseni

Kui räägitakse, kui tihti imetada või mis on beebi söögigraafik, mõeldakse enamasti seda, kui pikk vahe on iga söömise alguse vahel.

Kui sa mõtled, kuidas lugeda aega söötmiste vahel, siis reegel on:

Arvesta aega ühe söötmise algusest järgmise söötmise alguseni.

Mitte lõpust. Mitte hetkest, kui poolt vahetad. Alust loeb.

Selge näide

Oletame, et sinu beebi:

• alustab imetamist kell 10.00
• lõpetab umbes kell 10.40
• alustab järgmist korda kell 12.30

Söötmise intervall on 2,5 tundi.

Arvestad 10.00 → 12.30, mitte 10.40 → 12.30.

Kuigi esimene imetamiskord kestis 40 minutit, on vastus küsimusele „kui pikk vahe on söötmiste vahel?“ ikkagi 2,5 tundi.

Eesti ämmaemandad, perearstid ja imetamisnõustajad kasutavad imetamise ajakava selgitades täpselt seda algusest-alguseni loogikat.

Mis loetakse üheks söötmiseks?

Just see osa ajab paljusid segadusse. Beebi jääb rinnale tukkuma, virgub veidi, otsib rinda uuesti ja lõpuks tundub, et oled kogu päeva ainult söötmisega tegelenud.

Lihtne mõtteviis aitab:

Kas see on sama söötmine või juba uus?

Tavaliselt on see ikka sama söögikord, kui:

• beebi teeb vaid lühikese 15–20-minutilise uinaku sinu süles või rinnal
• ta laseb rinna lahti, tukastab, ja hakkab jälle rinda otsima sellesama 15–20 minuti sees
• sa vahepeal vahetad mähet, teed krooksu, vahetad rinda või asendit, aga kõik toimub ühes ja samas ajablokis

Kõik see loetakse üldjuhul üheks söötmise korraks. See on lihtsalt üks pikem, väikeste pausidega imetamine.

Tavaliselt on see uus söögikord, kui:

• beebi on korralikult maganud või rahulikult üleval olnud vähemalt 30 minutit
• oled ta voodisse, hälli või vankrisse pannud ja ta ärkab uuesti üles ning näitab jällegi näljamärke
• sinul on vahepeal olnud aega midagi muud teha - näiteks süüa, korraks jalgu puhata, telefoni sirvida, ja siis beebi tahab jälle süüa

Sellisel juhul on mõistlik käsitleda seda uue söötmiskorrana ja järgmise intervalli lugemine algab uuest algusajast.

Miks siis 15–20 minutit ja 30+ minutit?

Need ei ole kivisse raiutud meditsiinilised piirid, aga need sarnanevad sellele, kuidas ämmaemandad ja imetamisnõustajad Eestis söötmist lahti seletavad.

• Lühikesed uinakuhetked rinnal või süles on enamasti osa samast söögikorrast.
• Pikem, umbes poole­tunnine või pikem uni tähendab tihti, et see söötmine on läbi ja organism hakkab uuesti näljatunnet koguma.

Kui oled kahevahel, mõtle „juppidena“: üks üsna pidev söötmisjupp, mille sees on vaid lühikesed pausid, on tavaliselt üks söögikord.

Miks õige arvestamine tegelikult oluline on?

Unetuse pealt võib tunduda tüütu üldse mõelda, kuidas söötmise intervalle kirja panna. Tegelikult aitab see sul ja tervishoiutöötajatel paremini hinnata:

• kui tihti beebi imetab
• kas ta saab üldiselt piisavalt süüa
• kas imiku söömisgraafik on tema vanuse kohta tavaline või vajab tähelepanu

Ämmaemand, pereõde või perearst võib küsida:

• „Kui tihti imetad?“
• „Umbes kui pikk paus on söötmiste vahel?“
• „Kuidas näeb välja üks tavaline päev, mis on sinu imetamise ajakava?“

Kui sa arvestad söötmise intervallid söötmise lõpust, mitte algusest, tundub vahe tegelikust pikem:

• jääb mulje, et beebi söödab end harvemini kui tegelikult
• tekib segadus, kui arutatakse kaalutõusu, märgade ja määrdunud mähkmete arvu ning üldist söötmismustrit
• võib juhtuda, et saad nõu, mis tugineb „viltu läinud“ andmetele

Algusest-alguseni loogikat kasutades vastad samas keeles, milles tervishoiutöötajad küsivad, kui jutt käib teemal „kui tihti beebi imetab“.

Kui tihti imetada vastsündinut: kus see algusest-alguseni loogika mängu tuleb?

Vastsündinud imikud, eriti esimestel elunädalatel, soovivad rinda vähemalt 8–12 korda ööpäevas. Eesti ämmaemandad ja pereõed räägivad tavaliselt samast vahemikust, mis teeb tihtipeale:

• ligikaudu iga 2–3 tunni järel algusest alguseni
• vahel tihedamalt, eriti õhtuti või kasvuspurtide ajal
• natuke harvem, kui beebi on veidi suurem, imeb tõhusamalt ja võtab hästi kaalus juurde

Kui mõtled, kui pikk vahe võiks tavaliselt olla, siis umbkaudne pilt:

• päeval: tihti 2–3 tundi algusest alguseni
• öösiti: on beebiti väga erinev, mõnel sama tihe, mõnel tuleb mõnikord natuke pikem uni vahele

Oluline ei ole ainult kellaaeg, vaid tervikpilt:

• kaalutõus
• pissi- ja kakamähkmete hulk
• lapse üldine ärksus ja olek ärkvel olles

Kui söötmise intervallid on õigesti arvestatud, saad palju selgema pildi sellest, milline on sinu imiku söömisgraafik, kui lihtsalt öelda „kogu aeg rinna otsas“ või „päris tihti“.

Klaster­söötmine - üks suur erand

Just siis, kui imetamise ajakava hakkab tunduma kuidagi selgem, otsustab beebi hakata klastris sööma.

Kuidas klastersöötmine välja näeb?

Klaster­söötmine tähendab, et beebi:

• tahab rinda väga tihti, vahel lausa iga 30–60 minuti tagant
• teeb seda mitu tundi järjest
• valib selleks enamasti õhtuse aja (loomulikult siis, kui sina oled juba niigi väsinud)

See võib kaasneda kasvuspurtidega, aga võib olla ka täiesti tavaline vastsündinu söötmismuster. See ei tähenda, et sinu piim oleks „liiga lahja“ või „ei piisa“.

Tavaliselt on see beebi viis:

• suurendada sinu piimatoodangut
• end enne pikemat und „täis tankida“
• otsida lihtsalt lähedust ja turvatunnet

Kuidas klaster­söötmise ajal söötmisi lugeda?

Et mitte paanikasse minna, on mõistlik võtta klaster kui üks pikem tiheda söötmise periood, mitte kui märk sellest, et kogu söötmise ajakava on rikutud.

Tehniliselt on jah iga kord rinna otsa panek uus söögikord ja algusest-alguseni loogika kehtib endiselt. Nii et kui beebi sööb kell 18.00, 18.45, 19.30 ja 20.15, on need kõik eraldi söötmised lühikeste söötmise intervallidega.

Küll aga, kui ämmaemand või tuttav küsib „Kui tihti imetad?“, võid vastata näiteks nii:

• „Päeva peale umbes iga 2–3 tunni tagant, aga õhtuti on meil klaster, kus ta sööb mitu tundi iga 30–60 minuti järel.“

Nii arvestad söötmiste vahed ikkagi õigesti, samal ajal tunnistades, et klaster­söötmine on tavaline muster, mitte probleem omaette.

Kui tundub, et beebi on kogu päeva ja iga päev ainult klaster­söötmises, ja sa muretsed kaalutõusu, ebamugavuse, valude või piima hulga pärast, on mõistlik võtta ühendust ämmaemanda, perearsti või imetamisnõustajaga (IBCLC).

Kuidas pidada söötmispäevikut nii, et pea otsa ei plahvataks?

Lootus, et unepuuduse kõrvalt suudad kõik numbrid peas hoida, on üsna optimistlik. Enamik vanemaid jõuab lõpuks variandideni:

• tavaline märkmik ja pastakas
• telefoni märkmete rakendus
• spetsiaalne söögi- ja unegraafiku äpp

Äpi kasutamine, näiteks Erby

Sellised rakendused nagu Erby on loodud just selleks, et beebi imetamine ja uni oleksid visuaalselt arusaadavamad. Nad aitavad muuta päevade ja ööde kaose millekski, mida uni­võlas aju suudab paremini haarata.

Kuidas äpp aitab, kui püüad aru saada, kuidas arvutada söötmise vahe?

1. Üks puudutus alustamiseks ja lõpetamiseks
   Kui beebi rinda haarab, vajutad „Start“. Kui söötmine lõpeb, vajutad „Stop“.
   Äpp salvestab:

   • söötmise algusaja
   • söötmise lõpuaja
   • imetamise kestuse
   • kummalt rinnalt alustasid (kui soovid seda jälgida)

2. Söötmise intervallid arvutatakse ise
   Kuna äpp teab algusaegu, oskab ta automaatselt arvutada:

   • kui pikk vahe on söötmiste vahel
   • keskmised söötmise intervallid päeva või nädala lõikes
   • mustrid stiilis „hommikuti on vahed pigem 2 tundi, õhtul lähevad tihedamaks“

   Nii ei pea kell 3 öösel peast peast peastarvutust tegema.

3. Mustrid päevade ja nädalate lõikes
   Ajapikku hakkad nägema:

   • kuidas sinu beebil kujuneb välja üsna omaette imiku söömisgraafik
   • millal klaster­söötmised tekivad ja kaovad
   • kas ja millal tekivad pikemad söötmiste vahed

   See võib olla rahustav. „Aa, ta sööbki iga õhtu tihedamalt ja teeb siis pärast keskööd pikema une. See ongi tema muster.“

4. Tervisekontrollid muutuvad lihtsamaks
   Kui pereõde, ämmaemand või perearst uurib, kui tihti imetada ja kuidas söötmine kulgeb, saad telefoni lahti teha ja näidata:

   • kui tihti beebi ööpäevas sööb
   • millised on tüüpilised söötmise intervallid
   • kas imetamise ajakavas on toimunud suuremaid muutusi

   Udustest mälupiltidest saab konkreetne info ja seetõttu on ka nõu palju täpsem.

Kokkuvõte

Et asi oleks võimalikult lihtne:

• Arvesta aega ühe söötmise algusest järgmise söötmise alguseni. See ongi söötmise intervall.
• Lühikesed 15–20-minutilised tukkumised rinnal või süles on tavaliselt sama söötmise osa.
• Pikem, umbes 30-minutiline või pikem uni tähistab sageli ühe söögikorra lõppu ja järgmise algust, kui beebi uuesti näljasena ärkab.
• Klaster­söötmine tähendab, et beebi sööb mitu tundi väga tihedalt. See võib tunduda intensiivne, kuid on enamasti tavaline üks klastriperiood päevas, mitte märk sellest, et teed midagi valesti.
• Äpi nagu Erby kasutamine aitab lihtsamini pidada söötmispäevikut, näha, kui tihti beebi imetab, kui pikad on söötmise intervallid ja kuidas imetamise ajakava tegelikult välja näeb. Tervisekontrollid muutuvad nii ka kordi lihtsamaks.

Sa ei pea igat imetamist igavesti kirja panema. Piisab vahel ka ühest-kahest nädalast, et saada hea ülevaade, kui tihti beebi imetab ja mis on tema enda väike söömise rütm. Ja siis, kui keegi jälle küsib:

«Noh, kui tihti beebi sööb?»

on sul vastus kohe olemas.