Esimesed nädalad vastsündinuga tunduvad tihti ühe pikale veninud uduse päevana: imetamine, krooksutamine, unele suunamine, ja kõik kordub otsast peale. Ja siis küsib ämmaemand või pereõde: «Kui tihti beebi imetab?»
Ja sina mõtled: Hea küsimus. Kuidas ma seda üldse peaksin arvestama?
Siin tuleb appi üks lihtne võte: söötmise intervalle arvestatakse ühest söötmise algusest järgmise söötmise alguseni. Kui selle loogika selgeks saad, muutub ülejäänu palju arusaadavamaks.
Vaatame asja praktiliselt ja võimalikult selgelt.
Kui räägitakse, kui tihti imetada või mis on beebi söögigraafik, mõeldakse enamasti seda, kui pikk vahe on iga söömise alguse vahel.
Kui sa mõtled, kuidas lugeda aega söötmiste vahel, siis reegel on:
Arvesta aega ühe söötmise algusest järgmise söötmise alguseni.
Mitte lõpust. Mitte hetkest, kui poolt vahetad. Alust loeb.
Oletame, et sinu beebi:
Söötmise intervall on 2,5 tundi.
Arvestad 10.00 → 12.30, mitte 10.40 → 12.30.
Kuigi esimene imetamiskord kestis 40 minutit, on vastus küsimusele „kui pikk vahe on söötmiste vahel?“ ikkagi 2,5 tundi.
Eesti ämmaemandad, perearstid ja imetamisnõustajad kasutavad imetamise ajakava selgitades täpselt seda algusest-alguseni loogikat.
Just see osa ajab paljusid segadusse. Beebi jääb rinnale tukkuma, virgub veidi, otsib rinda uuesti ja lõpuks tundub, et oled kogu päeva ainult söötmisega tegelenud.
Lihtne mõtteviis aitab:
Tavaliselt on see ikka sama söögikord, kui:
Kõik see loetakse üldjuhul üheks söötmise korraks. See on lihtsalt üks pikem, väikeste pausidega imetamine.
Tavaliselt on see uus söögikord, kui:
Sellisel juhul on mõistlik käsitleda seda uue söötmiskorrana ja järgmise intervalli lugemine algab uuest algusajast.
Need ei ole kivisse raiutud meditsiinilised piirid, aga need sarnanevad sellele, kuidas ämmaemandad ja imetamisnõustajad Eestis söötmist lahti seletavad.
Kui oled kahevahel, mõtle „juppidena“: üks üsna pidev söötmisjupp, mille sees on vaid lühikesed pausid, on tavaliselt üks söögikord.
Unetuse pealt võib tunduda tüütu üldse mõelda, kuidas söötmise intervalle kirja panna. Tegelikult aitab see sul ja tervishoiutöötajatel paremini hinnata:
Ämmaemand, pereõde või perearst võib küsida:
Kui sa arvestad söötmise intervallid söötmise lõpust, mitte algusest, tundub vahe tegelikust pikem:
Algusest-alguseni loogikat kasutades vastad samas keeles, milles tervishoiutöötajad küsivad, kui jutt käib teemal „kui tihti beebi imetab“.
Vastsündinud imikud, eriti esimestel elunädalatel, soovivad rinda vähemalt 8–12 korda ööpäevas. Eesti ämmaemandad ja pereõed räägivad tavaliselt samast vahemikust, mis teeb tihtipeale:
Kui mõtled, kui pikk vahe võiks tavaliselt olla, siis umbkaudne pilt:
Oluline ei ole ainult kellaaeg, vaid tervikpilt:
Kui söötmise intervallid on õigesti arvestatud, saad palju selgema pildi sellest, milline on sinu imiku söömisgraafik, kui lihtsalt öelda „kogu aeg rinna otsas“ või „päris tihti“.
Just siis, kui imetamise ajakava hakkab tunduma kuidagi selgem, otsustab beebi hakata klastris sööma.
Klastersöötmine tähendab, et beebi:
See võib kaasneda kasvuspurtidega, aga võib olla ka täiesti tavaline vastsündinu söötmismuster. See ei tähenda, et sinu piim oleks „liiga lahja“ või „ei piisa“.
Tavaliselt on see beebi viis:
Et mitte paanikasse minna, on mõistlik võtta klaster kui üks pikem tiheda söötmise periood, mitte kui märk sellest, et kogu söötmise ajakava on rikutud.
Tehniliselt on jah iga kord rinna otsa panek uus söögikord ja algusest-alguseni loogika kehtib endiselt. Nii et kui beebi sööb kell 18.00, 18.45, 19.30 ja 20.15, on need kõik eraldi söötmised lühikeste söötmise intervallidega.
Küll aga, kui ämmaemand või tuttav küsib „Kui tihti imetad?“, võid vastata näiteks nii:
Nii arvestad söötmiste vahed ikkagi õigesti, samal ajal tunnistades, et klastersöötmine on tavaline muster, mitte probleem omaette.
Kui tundub, et beebi on kogu päeva ja iga päev ainult klastersöötmises, ja sa muretsed kaalutõusu, ebamugavuse, valude või piima hulga pärast, on mõistlik võtta ühendust ämmaemanda, perearsti või imetamisnõustajaga (IBCLC).
Lootus, et unepuuduse kõrvalt suudad kõik numbrid peas hoida, on üsna optimistlik. Enamik vanemaid jõuab lõpuks variandideni:
Sellised rakendused nagu Erby on loodud just selleks, et beebi imetamine ja uni oleksid visuaalselt arusaadavamad. Nad aitavad muuta päevade ja ööde kaose millekski, mida univõlas aju suudab paremini haarata.
Kuidas äpp aitab, kui püüad aru saada, kuidas arvutada söötmise vahe?
Üks puudutus alustamiseks ja lõpetamiseks
Kui beebi rinda haarab, vajutad „Start“. Kui söötmine lõpeb, vajutad „Stop“.
Äpp salvestab:
Söötmise intervallid arvutatakse ise
Kuna äpp teab algusaegu, oskab ta automaatselt arvutada:
Nii ei pea kell 3 öösel peast peast peastarvutust tegema.
Mustrid päevade ja nädalate lõikes
Ajapikku hakkad nägema:
See võib olla rahustav. „Aa, ta sööbki iga õhtu tihedamalt ja teeb siis pärast keskööd pikema une. See ongi tema muster.“
Tervisekontrollid muutuvad lihtsamaks
Kui pereõde, ämmaemand või perearst uurib, kui tihti imetada ja kuidas söötmine kulgeb, saad telefoni lahti teha ja näidata:
Udustest mälupiltidest saab konkreetne info ja seetõttu on ka nõu palju täpsem.
Et asi oleks võimalikult lihtne:
Sa ei pea igat imetamist igavesti kirja panema. Piisab vahel ka ühest-kahest nädalast, et saada hea ülevaade, kui tihti beebi imetab ja mis on tema enda väike söömise rütm. Ja siis, kui keegi jälle küsib:
«Noh, kui tihti beebi sööb?»
on sul vastus kohe olemas.