Miks alustada beebi unerutiini 7-8. nädalal ja kuidas seda luua

Miks tasub 7.-8. nädalal alustada?

Esimesed nädalad vastsündinuga võivad sulada üheks pikaks söötmiste, mähkmevahetuste, lühikeste uinakute ja oletuste jadaks. Kui sinu beebi on umbes 7-8 nädalat vana, võid mõelda, kas nüüd oleks õige aeg veidi kindlamat rütmi kujundada. Vastus on jah, kuid rahulikult ja paindlikult. Beebi unerutiin 2 kuud vanuses ei tähenda, et laps peaks öö läbi magama või et kogu päev peaks käima minuti pealt kella järgi. Eesmärk on muuta õhtud teile mõlemale veidi tuttavamaks ja rahulikumaks.

Paljud vanemad küsivad, millal unerutiin üldse kasutusele võtta. 7.-8. nädal ei ole selleks liiga vara, samas pole ka midagi maha magatud.

Vastsündinuperioodil ei erista laps päeva ja ööd veel täiskasvanu kombel. Imiku uni jaguneb ööpäeva peale üsna juhuslikult ning väike kõht vajab sagedast söömist. Kahe kuu paiku hakkavad aga ilmnema esimesed muutused.

Beebi sisemine kell ehk beebi unerütm alles kujuneb. Organism õpib tasapisi, et päeval on rohkem valgust, tegevust ja lühemaid uinakuid ning öösel pikem puhkeaeg. Selles vanuses hakkab tekkima ka imiku melatoniin - hormoon, mis aitab õhtul uniseks muutuda.

Võid märgata näiteks järgmist:

• pärast õhtust uinumist tuleb mõnikord pikem unelõik;
• hilisel pärastlõunal või õhtul on laps tavapärasest nõudlikum;
• päeval on rohkem ärksat aega;
• laps eelistab uinuda teatud kellaaegadel;
• kindlam õhtune aeg hakkab talle hästi sobima.

See ei tähenda, et oleks aeg rangeks päevakavaks. Beebi uni on selles eas veel muutlik. Küll aga hakkavad korduvad ja lihtsad märguanded lapsele tasapisi midagi tähendama.

Mõtle sellest kui vundamendi ladumisest. Igal õhtul saad lapsele sama sõnumi anda: „Nüüd hakkame puhkamiseks valmistuma.“

Mida unerutiin kahekuuse beebi puhul tegelikult tähendab?

Rutiin ei ole külmkapiuksele kinnitatud tabel, kus iga söötmine ja uinak on ette määratud. Kahekuuse lapse söögiajad võivad nihkuda, uinakud võivad olla lühikesed ning mõni päev ei kulge plaanipäraselt mitte üheski osas. See on täiesti tavaline.

Selles vanuses tähendab rutiin eelkõige ühesugust tegevuste järjekorda.

Beebi ei pruugi igal õhtul kell 19.30 magama jääda. Ent kui õhtu läheneb, võib ta hakata ära tundma samu märke: toas läheb hämaramaks, pannakse selga pidžaama, süüakse, ümberringi jääb vaiksemaks ning siis minnakse oma voodisse.

Oluline on kordumine, mitte täpne kellaaeg.

Paindlik päevakava järgib selles eas lapse loomulikku rütmi, mitte ei suru teda vanemate seatud graafikusse. Pane tähele väsimuse märke, näiteks:

• haigutamine;
• pilgu eemale pööramine või huvi kadumine ümbritseva vastu;
• punetavad kulmud või silmade hõõrumine;
• virisemine, mille põhjus ei tundu olevat nälg ega märg mähe;
• rahutud, tõmblevad liigutused või klaasistunud pilk;
• klammerdumine, nutt või olukord, kus last ei õnnestu enam millegagi rahustada.

Mõne beebi väsimuse märgid on õrnad, teisel läheb rõõmsast olekust suureks pahameeleks vähem kui paari minutiga. Oma lapse signaalide lugemine muutub ajaga järjest lihtsamaks.

Loo lihtne õhtune rituaal

Parim õhtune rutiin beebile on selline, mida jaksad korrata ka siis, kui endal on raske päev olnud. Selleks ei ole vaja erilisi tooteid, kallist muusikat ega pikka kontrollnimekirja. Mida lihtsam, seda paremini see enamasti toimib.

Püüa hoida kogu tegevus umbes 15-20 minuti piires. Järjekorda võib teie pere vajaduste järgi kohandada, kuid võimalusel tee samu asju igal õhtul samas järjekorras.

Lihtne unerutiin vastsündinu vanematele

1. Muuda valgus umbes pool tundi enne und pehmemaks.
   Hämaram valgus annab lapse kujunevale sisemisele kellale märku, et päev hakkab lõppema. Täielikku pimedust pole tingimata vaja, kuid erk laevalgusti võiks asenduda laualambi või maheda öölambiga.

2. Tee vann, kui beebile see meeldib.
   Mõnele lapsele mõjub soe vann lõõgastavalt, teine muutub vees hoopis eriti erksaks ja elevaks. Kui vannitamine ajab beebi liiga hoogu, jäta see mõneks õhtuks ära või tee vann varem. Igaõhtune vann ei ole vajalik.

3. Pane puhas mähe ja pidžaama.
   See on lapse jaoks selge signaal, et päevased tegemised saavad läbi. Hoia õhkkond vaikne, räägi tasase häälega ja väldi hoogsat mängu.

4. Sööda last.
   Kahekuuse beebi puhul on enne und söömine igati loomulik. Rinnapiim või piimasegu on endiselt oluline osa rahunemisest. Söötmist ja uinumist ei ole vaja vägisi lahutada, kui laps selleks veel valmis ei ole.

5. Lisa üks vaikne ja korduv tegevus.
   Laula unelaulu, loe paar lehekülge papiraamatust või ütle igal õhtul samu häid öid soovivaid sõnu. Beebi ei pruugi lugu veel mõista, kuid ta tunneb ära sinu hääle rütmi ja rahuliku tooni.

6. Aseta laps oma magamiskohta.
   Kasuta tugevat ja tasast madratsit ning järgi Eestis soovitatavaid ohutu une põhimõtteid. Beebi pannakse magama selili, tema enda tühja ja turvalisse magamiskohta. Voodis ei tohiks olla patju, lahtisi tekke, mänguasju, pesasid ega asenditoestajaid.

Täiuslikkust ei ole vaja taga ajada. Kui õhtul jäi raamat lugemata, sest toit kõrbes põhja või beebi nuttis lohutamatult, pole midagi katki. Tee ära see, mis parasjagu võimalik, ja jätka järgmisel õhtul.

Vali oodatust varasem magamaminekuaeg

Paljudele kahekuustele beebidele sobib ööune alguseks aeg kella 19 ja 20 vahel. See võib tunduda varane, eriti kui esimestel nädalatel jäi laps ööunne alles kella 22 paiku.

Siiski toimib varasem magamaminek sageli paremini kui püüd hoida väsinud last terve õhtu üleval.

Varasel õhtul väheneb loomulikult kortisooli ehk erksuse ja stressiga seotud hormooni tase. Päeva jooksul kogunenud väsimus annab samuti tunda, sest beebi on teinud lühikesi uinakuid, söönud ja ümbritsevat maailma uurinud. Kui laps läheb magama liiga hilja, võib ta üle väsida. Üleväsinud beebi ei näe alati unine välja. Vahel on ta hoopis väga rahutu, nutune ja justkui otsustanud, et uni ei tule kõne allagi.

Kella 19-20 vahele jääv magamaminek ei sobi igale lapsele kohe. Kui sinu beebi jääb praegu ööunne näiteks kell 21.30, nihuta aega tasapisi varasemaks, näiteks 15 minuti kaupa iga paari õhtu järel. Jälgi, kuidas laps reageerib. Hea märk on rahulikum uinumine ja võimalusel pikem esimene unelõik.

Jälgi ärkvelolekuaegu, mitte ranget kella

7.-8. nädala vanune laps jaksab enamasti olla järjest üleval umbes 60-90 minutit. Seda nimetatakse ärkvelolekuajaks.

Sinna sisse mahub kõik: söömine, mähkmevahetus, süles olemine, veidi kõhuli mängimist, laeventilaatori või aknast paistvate puude vaatamine. Aega hakatakse lugema hetkest, mil laps ärkab, mitte söömise lõppemisest.

Üks võimalik päev võib välja näha nii:

• Ärkamine, söömine, kaisus olemine ja lühike ärkvelolek
• Uinak
• Ärkamine, söömine, pisut mängu või jalutuskäik
• Uinak
• Sama rütmi kordumine päeva jooksul
• Päeva lõpus lühike ärkvelolek ning seejärel õhtune rutiin

Päeva viimane ärkvelolekuaeg võib olla kõige lühem. See üllatab paljusid vanemaid. Võib tunduda loogiline, et enne ööund peaks laps kauem üleval olema, kuid hilisel pärastlõunal muutub uni sageli kõige keerulisemaks. Lühike tukastus ja sellele järgnev lühike rahulik ärkvelolek võivad õhtut palju lihtsamaks teha.

Kui beebi on olnud üleval 90 minutit ja püsib endiselt rahulik, ei ole põhjust paanikaks. Kui aga laps on juba 45 minuti järel endast väljas, lähtu temast, mitte tabelist. Ärkvelolekuajad on suunised, mitte reeglid. Just nii kujuneb ka imiku unerütm 2 kuud vanuses.

Aita beebil teha vahet päeval ja ööl

Üks tõhusamaid viise kujuneva beebi unerütmi toetamiseks on muuta päev ja öö lapse jaoks selgelt erinevaks.

Päeval: valgus, tegevus ja tavaline kodune elu

Ava kardinad varsti pärast hommikust ärkamist. Veeda aega päevavalguse käes, tee võimalusel jalutuskäik ning ära pea iga uinaku ajal kodus täielikku vaikust hoidma.

Päeva juurde võiks kuuluda:

• loomulik valgus, eriti hommikupoolikul;
• tavalised kodused helid ja vestlused;
• lühike mänguaeg pärast söömist;
• võimalusel uinakud valgemas toas;
• värske õhk kärus või kandekotis.

Öösel: hämar, vaikne ja igav

Öised söötmised võiksid olla võimalikult rahulikud ja sündmustevaesed. Hoia valgus madal, räägi vähe ning väldi beebi voodi kõrval televiisori vaatamist või ereda telefoniekraani kasutamist. Mähet pole vaja igal söötmisel tingimata vahetada, kui see ei ole kakane, väga märg või lapsel ei ole selgelt ebamugav.

Sõnum on lihtne: päeval suheldakse ja vaadatakse maailma, öösel süüakse ning minnakse tagasi magama.

See ei muuda beebi 2 kuud uni olukorda üleöö, eriti kui tundub, et beebi ei maga nii, nagu sina lootsid. Kuid iga päev annab lapse kehale õiget infot selle kohta, millal on päev ja millal öö.

Harjuta unisena, kuid ärkvel voodisse panemist ilma surveta

Võib-olla oled kuulnud soovitust panna laps voodisse „unisena, kuid ärkvel“. See tähendab, et beebi asetatakse oma magamiskohta siis, kui ta on rahulik, unine ja raske silmavaatega, kuid pole veel süles täiesti magama jäänud.

Mõte on anda talle võimalus märgata, kus ta uinub. Pikema aja jooksul võib see aidata mõnel lapsel öiste ärkamiste järel samas kohas lihtsamini uuesti rahuneda.

Kahekuuse puhul on see siiski harjutamine, mitte eksam.

Proovi seda näiteks kord päevas, eelistatult õhtul, kui unevajadus on suurem. Sööda ja kaisuta last, kuni ta on rahulik ning unine, seejärel pane ta voodisse. Kui ta korraks protestib, oota veidi ja proovi teda rahustada käega rinnal, vaikse susistamise või tasase jutuga.

Kui nutt tugevneb, võta laps sülle. Lohuta teda. Võid hiljem veel proovida või lasta tal sel õhtul süles uinuda.

Kahekuust last ei ole vaja unerutiini osana nutma jätta. Küsimusele kuidas beebi magama panna ei ole üht ainsat õiget vastust. Praegu loote tuttavlikku ja turvalist tunnet, mitte ei nõua beebilt iseseisvat uinumist ajal, mil ta vajab veel palju täiskasvanu abi enda rahustamisel.

Hoia ootused realistlikud

Rutiin võib muuta õhtud sujuvamaks. See võib aidata lapsel kiiremini rahuneda ja pikendada tasapisi esimest öist unelõiku. Kuid ükski rutiin ei taga, et beebi magab kogu öö järjest.

Selles vanuses on täiesti tavapärane, et laps ärkab öö jooksul söömiseks 2-4 korda. Mõni ärkab sagedamini, eriti kasvuspurtide, tihedama söömise perioodi, haiguse või arenguliste muutuste ajal. Rinnapiimal laps võib öösiti süüa väga sageli, kuid ka piimasegu saav beebi võib korduvalt ärgata.

See ei tähenda, et teed midagi valesti.

Kui mõtled, kuidas luua unerutiini beebile, pea meeles, et kahekuuse lapse puhul ei ole eesmärk kasvatada „ideaalset magajat“. Eesmärk on kujundada õrn ja ennustatav rütm. Rahulik õhtu aitab beebil end turvaliselt tunda ning annab ka vanemale veidi rohkem kindlust päeval, mil kõik muu on tundunud kaootiline.

Hoia rutiin lihtne, jälgi lapse märguandeid ja korda väikseid samme enamikul õhtutel.

Praegu on sellest küllalt.