Kõik räägivad esimesest kuust beebiga. Pisikesed bodyd, esimene kisa, öised toitmised. Palju vähem räägitakse sellest, et teine elukuu võib sõita sinust lihtsalt üle.
Kui oled umbes 4–8 nädalat pärast sünnitust ja mõtled: „Miks läheb järjest raskemaks, mitte kergemaks?”, siis sa ei tee midagi valesti. Sa oled lihtsalt väsinud. Sügavalt, füüsiliselt, läbi ja lõhki magamata. See muudab kõike.
See on sulle, värske ema, kes lebab diivanil ja küsib endalt, kas kunagi tuleb tunne, et oled jälle sina ise. Sa ei ole üksi ega nõrk. Sa oled läbi. See ei ole sama asi.
Esimesed nädalad on nagu udune mull – kõik käib kiiresti ja korraga. Inimesed käivad külas, tuuakse lilli ja sööki, telefon piiksub heade soovidega. Sinu keha sõidab veel adrenaliini ja ellujäämisrežiimi peal.
Siis jõuab kätte teine kuu.
Esimestel päevadel ja nädalatel ujutavad hormoonid ja stressireaktsioonid keha üle ning aitavad lihtsalt läbi vedada. Võid isegi mõelda: „Arvestades kõike, on täitsa talutav.”
Umbes neljandast nädalast hakkab see „superkangelase režiim” vaikselt maha käima. Öised toitmised jätkuvad, beebi uni on endiselt hüplik, beebi öised ärkamised ei kao kuhugi. Aga sina hakkad kõike palju teravamalt tundma – valu, kurnatus, emotsioonid, mille peal varem oli justkui summutusfilter.
Äkki tundub miski, mis teisel nädalal oli veel „hallatav”, kuuendal nädalal lihtsalt võimatu.
Ühest halvasti magatud ööst taastud. Võib-olla ka kahest. Aga kui nädalad järjest mööduvad nii, et magad juppidena, koguneb kehasse ja ajju omamoodi unevõlg.
Vastsündinu beebi uni ei järgi väga sageli ühtlast imiku une rutiini. Ta ärkab tihti söömiseks, vajab kussutamist ja tema ööpäevarütm alles kujuneb. Isegi kui mõni unetsükkel on pikem, näeb sinu uni välja pigem nii:
Teise kuu alguseks on see unepuudus kohal täie jõuga. Võid märgata, et:
Sa ei ole „ära keeranud”. Nii näebki välja unisus pärast sünnitust, kui see on kestnud juba pikalt.
Paljude perede jaoks tähendab kolik beebil teisel kuul, et õhtud on üks pikk nutumaraton. Kolik kipub tippu jõudma umbes 6. elunädalal ja võib kesta kuni 3.–4. elukuuni.
Kui sinu beebi:
…siis võibki olla tegu koliku tipuga. Pikkade tundide kaupa kõndimine, õõtsutamine ja põrnitsemine samade nelja seina vahel, kui sul endal on juba mitu nädalat magamata öid seljataga, on emale ja isale äärmiselt kurnav.
Kui tabad end mõttelt: „Kardan juba seda, kui kell viis saab”, siis see on väga tüüpiline teise kuu tunne.
Esimene kuu tundub ajutine. Kõik ütlevad: „Need esimesed nädalad on kõige raskemad, hiljem läheb paremaks.” Hoiad sellest mõttest kinni.
Teiseks kuuks hakkab vaikselt kohale jõudma, et see ei ole kahe nädala spurt, vaid pigem pikk distants. Beebi uni on ikka katkendlik, ööd on ikka tükeldatud ja hoolitsemine ei lõppe kunagi.
Võid tabada end mõttelt:
See hetk, mil reaalsus kohale jõuab, võib olla väga rusuv. Aga ka see ei tähenda, et sa teed midagi valesti. See tähendab, et sa näed selgemini, kui intensiivne see aeg päriselt on.
Kui elad seespool seda, mida tähendab unisus emal pärast sünnitust, võib tunduda, et oled lihtsalt „liiga dramaatiline” või mitte piisavalt „kõva mutt”. Võrdled end võib-olla teiste emadega ja mõtled: „Teised nagu saavad hakkama, miks mina ei saa?”
Oluline on otse välja öelda: unepuuduse mõju tervisele on tõsine ja täiesti reaalne.
Pikaajalisel vähesel unel on uuringute järgi (nt Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli teadlaste tööd) ajule sarnane mõju nagu oleksid alkoholi tarvitanud. Reaktsioonikiirus ja otsuste tegemise võime lähevad lonkama.
Igapäevases beebielus võib see välja näha nii:
Sa ei ole „rumal” ega „hoolimatu”. Sinu aju töötab hädarežiimil.
Magamatus lööb sassi ka emotsioonide reguleerimise. Väikesed asjad tunduvad tohutud. Partneri möödaminnes öeldud lause, sõbra veidi kriitiline sõnum, vale suurusega mähkmed.
Sa võid:
Sa ei ole ülitundlik ega „hulluks minemas”. Sinu närvisüsteem reageerib unepuudusele ja hormonaalsetele muutustele.
Kas oled märganud, et kui lõpuks tundub, et beebi uni läheb natuke paremaks, tabab sind nohu, kurguvalu või rinnapõletik? Pidev unepuudus võib immuunsüsteemi nõrgendada, nii et oled vastuvõtlikum igasugu viirustele ja põletikele ning sünnitusest taastumine venib.
Su keha üritab end raseduse ja sünnituse järel parandada, samal ajal kui sina tõused öösel mitu korda üles. Pole ime, et enesetunne on nagu läbi pesumasina käinud.
Kas oled läinud tuppa ja unustanud, miks üldse sinna läksid? Või räägid partnerile sama lugu teist korda, ise seda märkamata? See on klassikaline aju udu unepuuduse tõttu.
Paljud emad kirjeldavad, et:
See võib hirmutada ja tekitada tunde, et „kaod iseendast”. Aga kroonilise unepuuduse puhul on see tavaline nähtus, mitte püsiv seisund.
Üks järeldus: küsimus ei ole „tugevuses” või iseloomus. Küsimus on bioloogias. Sinu aju ja keha käituvad täpselt nii, nagu inimkeha käitub, kui uni on pikalt rikutud.
Vastsündinu beebi und ei saa võluväel korda teha. Öised ärkamised ongi normaalsed. Küll aga saab muuta seda, kuidas täiskasvanud selle kõigega hakkama püüavad saada.
Allpool on ideid, mis ei eelda ideaalset Instagrami-kodu ega kõike õigesti tegevat beebit.
Tõenäoliselt oled seda lauset juba kümme korda kuulnud. Ja võib-olla sosistanud endamisi: „Jah-jah, aga kes siis pesu peseb ja süüa teeb?”
Iseenesest pole see lause halb, lihtsalt poolik. Kontekst on oluline.
Kui:
siis võib olla väga suur muutus, kui valid ühe beebi päevase une, mille ajal lihtsalt pikali heita. Isegi 20–40 minutit silmade puhkamist võib leevendada sünnitusjärgset kurnatust.
Väga paljud vastsündinud magavad imeliselt… seni, kuni nad on rinnal või süles. Niipea kui proovid maha tõsta, on silmad lahti.
Sellisel juhul:
Kui sa ei saa magada, kui beebi magab, ei ole see läbikukkumine. See on täiesti tavaline olukord emadel, kelle beebi pole lugenud „kuidas beebi peaks magama” juhendit.
Mõnikord, selle ühe vaiksema une ajal, on su esimesed vajadused hoopis:
Need vajadused loevad sama palju kui uni.
On täiesti okei otsustada: „Selle une ajal ma söön ja pesen end, mitte ei maga.” Enda baasvajaduste täitmine aitab sul samuti paremini unepuudusega toime tulla.
Kui sul on elukaaslane, kes on vähemalt osaliselt kodus, tasub öö teadlikult jagada. See, et „ärkame mõlemad iga kord, kui beebi ärkab”, viib tihti selleni, et keegi ei maga korralikult.
Mõned võimalused, mida paljud Eesti pered kasutavad:
See sobib pigem siis, kui imetamine on juba paigas või kui kasutate pudelitoitu. „Vaba” osapool magab eraldi toas, vajadusel kõrvatropid kõrvas, ja teda ei kaasata enne, kui on päris hädaolukord.
See töötab eriti hästi imetavate emade puhul või peredes, kus beebi ärkab väga sageli.
Näiteks:
Kellaaegu saab muidugi nihutada, nt 21–1 ja 1–5. Oluline on, et iga täiskasvanu saaks vähemalt ühe pikema järjestikuse unelõigu.
Ka siis on võimalik vahetusi teha.
Võimalused:
Kui pumpamine tekitab pingeid või segab piimakogust, ei pea sa seda tegema. Võid ikkagi paluda partneril teha kõik muu peale rinna andmise.
Pikad päevalurakud ei pruugi olla realistlikud, aga lühikesed võivad teha imesid.
Uuringud, sh Tartu Ülikooli kliinikumi uneuurijate töö, on näidanud, et 10–20 minutit tukastamist võib tõsta erksust ja parandada tuju, ilma et ärgates väga uimane oleks. Sa ei pea sügavasse unefaasi jõudma, et sellest oleks kasu.
Proovi:
Kui ärgates tunned, et „ma vist ainult korraks vajusin ära, see ei loe”, siis tegelikult loeb küll. Puhkus on puhkus.
Võid kuulda enda peas häält: „Ma peaksin selle aja jooksul koristama” või „Teised emad saavad ilma uinakuteta hakkama”.
Ei.
Kui su keha karjub puhkuse järele, siis see on piisav põhjus silmad sulgeda. Süümekad ei pese pesu ega tee õhtusööki. Nad ei tee sind ka paremaks emaks.
Meil on siin üsna visa uskumus, et „õige ema saab ise hakkama”. Et hoiab kodu korras, toitlustab pere, hoolitseb beebi ja võib-olla suuremate laste eest ning mäletab ka kõigi sünnipäevi.
Tegelikult on see müüt. Läbi ajaloo on värske ema ümber olnud suur pere, naabrid, kogudus, külarahvas – terve kogukond, kes aitas.
Seega kui vanaema, õde, sõbranna või sünnitusjärgne nõustaja pakub abi ning see tundub sulle turvaline, kasuta seda võimalust.
Näited:
Sa ei anna oma emarolli kellelegi üle. Sa annad oma kehale võimaluse natukenegi taastuda, et seda rolli edasi kanda.
Kui keegi ütleb: „Anna märku, kui abi vaja on”, proovi vastata millegi konkreetsega:
Sa ei ole koormaks. Sa oled värske ema, kes elab üle tõsist unepuudust ja suurt elumuutust.
On olemas „väga väsinud” ja siis on olemas juba ohtlik. Selle piiri teadmine on oluline.
Kui alljärgnev kõlab tuttavalt, vajad sa kiiret tuge, mitte lihtsalt järgmist kohvitassi.
Kui sa:
siis on see tõsine ohumärk.
Turvalisemad variandid:
Kui tunned, et:
ära mine autorooli. Ei sinu ega su beebi elu ole ühegi arsti aja või poeotsa väärt.
Küsi kelleltki küüti, lükka käik ringi või kasuta võimalusel ühistransporti. Kui pead tingimata sõitma, hoia vahemaad lühikesed ja väldi aegu, mil oled tavaliselt kõige unisem (väga vara hommikul või hilja õhtul).
Raske unepuudus koos sünnitusjärgsete hormoonide kõikumisega võib vahel viia selleni, et:
Kui see on tuttav:
Sa ei ole „hulluks läinud”. Sul võib olla tegemist äärmise unepuuduse, sünnitusjärgse depressiooni või väga harva ka sünnitusjärgse psühhoosiga. Need on meditsiinilised seisundid, mis vajavad kiiret abi.
Kui tunned, et oled otseses ohus ennast või kedagi teist vigastada, helista 112 või mine erakorralise meditsiini osakonda. Sinu ohutus on tähtis nüüd ja kohe, mitte „vaatame, äkki läheb paremaks”.
Vastsündinu aeg on kaos. Enamik vanemaid ei näe mitu kuud järjestikuseid pikki ööunesid. Ja sageli ongi just teine kuu see, mis tundub kõige raskem, sest unepuudus on „settinud” ja tegelikkus lööb valusalt välja.
Et unepuudusega pärast sünnitust kuidagi toime tulla:
Ja ole enda vastu hellem, kui kunagi varem.
Kui su beebi on söönud, enam-vähem puhas, turvalises kohas ning sina hoiad napilt, kuid siiski, otsast kinni, siis sa juba teed piisavalt. Täiuslik imiku une rutiin ja ideaalsed päevaplaanid võivad tulla hiljem.
Täna võib sinu väike võit olla 20-minutiline uinak. Või see, et lubad emal vankriga õue minna, kuni sina voodisse vajud. Või see, et palud partnerilt kord nädalas ühe päriselt sinu öö, kus sa saad järjest magada.
See ei ole nõrkus. See on mõistlikkus.
Sa ei kuku läbi. Sa oled värske ema, kes hoolimata katkistest öödest tõuseb iga paari tunni tagant, et hoolitseda väikese inimese eest, kes ilma sinuta lihtsalt ei saakski hakkama.
See on erakordne. Ja on täiesti okei vajada selleks palju und ja palju abi.