Beebi ekseem ja atoopiline dermatiit - sümptomid, põhjused ja praktiline hooldusjuhend

Atoopiline dermatiit ehk ekseem on üks sagedasemaid imikuea nahaprobleeme. Seda esineb ligikaudu 15-20%-l lastest ning esimesed sümptomid ilmnevad sageli juba esimese kuue elukuu jooksul. Kui beebi nahal on punetavad, kuivad ja sügelevad laigud, ei tähenda see, et oleksite midagi valesti teinud. Beebi ekseem ei teki halva hügieeni tõttu ning õige hooldusrutiin aitab enamasti naha palju mugavamaks muuta.

Mis on atoopiline dermatiit?

Atoopiline dermatiit on krooniline põletikuline nahahaigus. See kulgeb tavaliselt periooditi: rahulikumatele etappidele järgnevad ägenemised. Probleem saab osaliselt alguse naha kaitsebarjäärist ehk välimisest kihist, mille ülesanne on hoida niiskust nahas ning takistada ärritajate ja mikroobide sissepääsu.

Paljudel lastel toodab nahk vähem valku nimega filagriin või ei tööta see valk piisavalt hästi. Filagriini ja ekseemi seos on hästi teada. Kui seda valku on vähe, kaotab nahk kergemini vett ning muutub kuivaks. Samuti pääsevad seebid, allergeenid, bakterid ja teised ärritajad nahka lihtsamini. Immuunsüsteem reageerib sellele põletiku, kuivuse ja sügelusega.

See ei tähenda, et beebil oleks nakkus või nõrk immuunsüsteem. Atopiline dermatiit beebil on seotud päriliku nahabarjääri eripära ja immuunsüsteemi tundlikkuse koosmõjuga. Haigus võib esineda peredes, kus on ekseemi, astmat või heinapalavikku, kuid perekondlik eelsoodumus ei ole alati vajalik.

Milline näeb beebi ekseem välja?

Imiku ekseemi sümptomid võivad erineda vanema lapse või täiskasvanu omadest. Levinumad tunnused on:

• Punetav, kare või ketendav nahk
• Kuivad laigud, mis tunduvad katsudes karedad
• Väikesed lõhed või hellad nahapiirkonnad
• Tugev sügelus
• Ägenemise ajal märguv nahk või kollakad koorikud
• Rahutu uni ning sage näo või naha hõõrumine ja kratsimine

Esimestel elukuudel on ekseem beebi põskedel eriti sage. Kuivad või punetavad laigud võivad tekkida ka otsmikule ja peanahale. Kuna beebi ei oska veel hästi kratsida, võib ta sügelevat nägu vastu voodilina hõõruda. Mõni laps kratsib kätega, eriti siis, kui kindad on ära võetud.

Kui laps kasvab ja muutub liikuvamaks, võib lööbe paiknemine muutuda. Vanematel imikutel tekib ekseem sageli põlveõndlatesse ja küünarliigeste sisekülgedele. Mõnikord on haaratud ka kael, randmed, pahkluud ja kehatüvi.

Suuümbruse löövet võib põhjustada sülg. Pidev ilastamine, lutt või toidujäägid ärritavad tundlikku nahka. Seda nimetatakse vahel süljeärrituseks ehk sülje-d dermatiidiks, kuid beebil võib samal ajal esineda nii sülje põhjustatud ärritus kui ka atoopiline dermatiit.

Mis põhjustab beebi ekseemi?

Beebi ekseemi põhjused ei ole tavaliselt seotud üheainsa teguriga. Enamasti mõjutavad naha seisundit mitu asja korraga:

• Pärilik kalduvus nõrgemale nahabarjäärile
• Immuunsüsteemi eripärad
• Naha kuivus ja suurenenud veekadu
• Ärritajad, näiteks seep, pesuvahend ja sülg
• Kuumus, higistamine ja hõõrdumine
• Mõnel lapsel ka keskkonnaallergeenid

Ägenemine ei tähenda alati, et olete leidnud ühe konkreetse põhjuse. Ekseem võib süveneda pärast külmetushaigust, hammaste tuleku ajal või lihtsalt ilmamuutuse tõttu.

Levinud igapäevased vallandajad

Kuiv toaõhk võib nahka eriti talvel ärritada, kui kodu köetakse. Külm õhk õues ja sellele järgnev soe ning kuiv ruum võivad muuta naha kiskuvaks ja lõhenenuks.

Tugevatoimelised hooldustooted on samuti sagedased ärritajad. Vältige seepi, vannivahtu ja tugevalt lõhnastatud beebitooteid. Tundlikku nahka võivad ärritada ka sellised koostisosad nagu naatriumlaurüülsulfaat ehk SLS ning lõhnaained. Pesupesuvahend ja pesupehmendi võivad riietesse jääke jätta, eriti kui kasutatakse tugevalt lõhnastatud tooteid.

Liigne soojus ja higistamine muudavad sügeluse sageli tugevamaks. Toas ei vaja beebi väga palju riidekihte. Üldjuhul piisab ühest kergest kihist rohkem kui täiskasvanul, mitte mitmest paksust kihist.

Villased ja mõned sünteetilised materjalid võivad nahka hõõruda. Pehme puuvill ja teised siledad, õhku läbi laskvad kangad on tavaliselt mugavamad. Kontrollige ka õmblusi, silte ja karedaid soonikuid.

Mõnel beebil näib ekseem ägenevat pärast kokkupuudet toiduallergeenidega rinnapiima kaudu, kuid seda seost tuleb hinnata ettevaatlikult. Kõige sagedamini kahtlustatakse piimatooteid, muna ja nisu. Toiduainete omal käel menüüst väljajätmine võib aga tekitada toitainepuuduse ega pruugi ekseemi leevendada. Arst peaks hindama, kas toidureaktsioon on tõenäoline.

Kodutolmulestad ja lemmikloomade kõõm võivad mõnel lapsel ekseemi süvendada, eriti juhul, kui peres esineb allergilisi haigusi. Iga ägenemist ei tasu siiski seostada lemmiklooma või kodutolmuga. Liigne koristamine ja tugevatoimelised kemikaalid võivad nahka samuti ärritada.

Igapäevane imiku ekseemi hooldusrutiin

Korrapärane hooldus on beebi ekseemi ravi alus. See ei kõrvalda naha tundlikkust põhjustavat eelsoodumust, kuid aitab taastada nahabarjääri, vähendada veekadu ja ennetada paljusid ägenemisi.

Niisutage nahka kaks või kolm korda päevas

Kasutage vähemalt kaks korda päevas paksu, lõhnaaineteta baaskreemi või salvi. Kui nahk on väga kuiv, võib seda vaja minna sagedamini. Kreemid ja salvid toimivad tavaliselt paremini kui vedelad losjoonid, sest neis on rohkem rasvainet ja need moodustavad nahale tugevama kaitsekihi.

Kui otsite sobivaid beebi ekseemi kreeme, eelistage tooteid, millel on järgmised omadused:

• Lõhnaaineteta koostis
• Keramiidid, mis toetavad nahabarjääri
• Vaseliini või parafiini sisaldav salv
• Lihtne ja lühike koostisosade loetelu
• Tundlikule või ekseemsele nahale mõeldud koostis

Väga kuiva ja lõhenenud naha korral sobib sageli kõige paremini salv, eriti ööseks. Päeval võib kreemi olla lihtsam peale kanda. Losjoonid on vedelamad ja võivad kiiresti aurustuda, mistõttu võib ekseemile kalduv nahk peagi taas kuivaks muutuda.

Kandke niisutajat piisavalt palju ning siluge see nahale, mitte ärge hõõruge tugevasti. Kui võimalik, kasutage pumbaga pakendit või võtke purgist kreemi puhta lusikaga, et vähendada saastumise ohtu. Kui toode tekitab korduvalt kipitust, põhjustab uue lööbe või muudab beebi rahutuks, lõpetage selle kasutamine ja küsige nõu arstilt või apteekrilt.

Kasutage vannitamisel põhimõtet „niisuta ja lukusta“

Vannitamine ise ekseemi ei põhjusta, kuid pikk kuum vann ja sage seebi kasutamine võivad eemaldada nahalt selle kaitsvad rasvad. Hoidke vannitamine lühike ja õrn:

1. Täitke vann leige veega, umbes 36-37 °C. Kontrollige vett randmega või vannitermomeetriga.
2. Piirake vanniaega viie kuni kümne minutiga.
3. Kasutage seebivaba ja lõhnaaineteta pesuvahendit ainult nähtavalt määrdunud piirkondadel.
4. Vältige vannivahtu, lõhnastatud vanniõlisid ja karedaid pesulappe.
5. Tõstke beebi ettevaatlikult vannist välja ning patsutage nahk kuivaks. Ärge hõõruge.
6. Kandke niisutav baaskreem või salv peale kolme minuti jooksul, kui nahk on veel veidi niiske.

Seda nimetatakse põhimõtteks „niisuta ja lukusta“. Vesi niisutab korraks naha pealmist kihti ning niisutaja aitab selle niiskuse nahas hoida. Pöörake erilist tähelepanu põskedele, nahavoltidele ja karedatele laikudele, kuid vältige paksu kreemi sattumist silma.

Beebi ei vaja tingimata iga päev üle keha vannitamist. Vannitamiste vahel võib piisata näo, kaela, käte ja mähkmepiirkonna kiirest pesemisest. Sobiv sagedus sõltub teie pere rutiinist ja tervishoiutöötaja soovitustest.

Hoidke riided ja toa temperatuur mugavana

Pange beebile selga pehmed puuvillased kihid ning võtke üks kiht vähemaks, kui kukal või selg tundub kuum ja niiske. Peske uued riided enne kandmist läbi. Valige õrn, lõhnaaineteta pesupesuvahend ja jätke pesupehmendi kasutamata. Lisaloputus võib olla kasulik, kui beebi reageerib pesuvahendi jääkidele.

Hoidke küüned lühikesed ja siledad. Öösel võivad puuvillased kinnised magamisriided vähendada kogemata kratsimist. Mõnele beebile on abiks kindad, kuid need peavad olema parajad. Need ei tohi olla liiga kitsad ega nii lohvakad, et muutuksid ohtlikuks.

Talvise kuiva õhu korral on korrapärane niisutamine enamasti olulisem kui spetsiaalse seadme ostmine. Kui kasutate õhuniisutajat, puhastage seda hoolikalt ja sageli, sest määrdunud seadmes võivad paljuneda hallitus ja bakterid.

Millal on vaja retseptiravi?

Niisutaja kaitseb nahka, kuid ei pruugi aktiivset põletikku alati vaigistada. Kui nahk on selgelt punetav, paksenenud, väga sügelev või lööve levib, võib arst määrata paikse kortikosteroidi.

Kerge ägenemise korral võidakse kehal kasutada 1% hüdrokortisooni. Kasutage seda ainult arsti või muu kvalifitseeritud tervishoiutöötaja juhiste järgi. Kandke õhuke kiht põletikulistele piirkondadele, mitte tervele nahale, ning ärge kasutage seda igapäevase niisutajana. Baaskreem ja ravim võivad kuuluda samasse hooldusrutiini, kuid järgige arsti soovitatud kasutamise järjekorda ja ajavahet.

Paljud vanemad kardavad, et kortisoonkreem beebile on ohtlik. Õige tugevuse, koguse ja kasutusaja korral on paiksed kortikosteroidid väljakujunenud ekseemiravi. Probleemid tekivad tõenäolisemalt siis, kui tugevatoimelist ravimit kasutatakse arstliku järelevalveta, liiga sageli või suurtel nahapiirkondadel liiga kaua. Beebi nahk on õhem, mistõttu on meditsiiniline juhendamine eriti tähtis.

Tundlikes piirkondades, näiteks näol, silmalaugudel, kaelal ja nahavoltides, võib arst kaaluda kaltsineuriini inhibiitorit, näiteks takroliimust või pimekroliimust. Need on retseptiravimid, mida kasutatakse valitud juhtudel, eriti siis, kui korduv steroidravi ei ole sobiv. Ärge kasutage beebil teisele inimesele välja kirjutatud kreemi.

Ekseem ja toiduallergia

Toiduallergia ja ekseem on omavahel seotud, kuid nende seost mõistetakse sageli valesti. Kliiniliste hinnangute kohaselt esineb toiduallergiat ligikaudu 30-40%-l mõõduka või raske ekseemiga beebidest. See ei tähenda, et toit põhjustaks ekseemi igal lapsel.

Ekseem on peamiselt naha kaitsebarjääri ja immuunsüsteemiga seotud haigus. Toiduallergia on eraldi immuunreaktsioon, mis võib ekseemiga samal ajal esineda. Ekseemiga beebil võivad olla mõlemad seisundid, kuid ekseem ise ei tõesta toiduallergiat.

Testimist peaks suunama arst, eriti kui pärast söömist tekivad kiiresti nõgestõbi, turse, korduv oksendamine, köha, vilistav hingamine või äkiline loidus. Laialdased allergiapaneelid võivad anda segadust tekitavaid valepositiivseid tulemusi. Ärge jätke imetamise ajal piimatooteid, muna, nisu ega muid toiduaineid omal käel menüüst välja, välja arvatud juhul, kui arst või toitumisnõustaja seda soovitab. Kui beebi sööb juba lisatoitu, ärge jätke olulisi toiduaineid ennetavalt menüüst välja ega lükake nende tutvustamist edasi ilma arstiga nõu pidamata.

Millal pöörduda nahaarsti või arsti poole?

Küsige arstilt nõu, kui korrapärane niisutamine ja soovitatud käsimüügis olev hüdrokortisoon ei hoia löövet kontrolli all. Beebi võib vajada teistsuguse tugevusega ravimit, teistsugust diagnoosi või selget tegevuskava ägenemiste puhuks.

Pöörduge kiiresti abi saamiseks, kui ekseem:

• Katab suuri nahapiirkondi või süveneb pidevalt
• Ei parane järjepideva hooldusega
• Häirib tugevalt und
• Leemendab või sellele tekivad kollakad koorikud
• On ümbritsevalt järjest punetavam, kuumem või turses
• Esineb koos palaviku või halva enesetundega

Need võivad viidata nahainfektsioonile. Kiiresti levivad valulikud villid, sügavad ümarad haavandid või kõrge palavik vajavad kiiret arstlikku hindamist.

Nahaarst saab aidata ka siis, kui diagnoos ei ole kindel, lööve tekib korduvalt näole või ekseem häirib söömist, und ja kogu pere igapäevaelu. Arsti poole ei pea ootama seni, kuni lööve muutub väga ulatuslikuks.

Levinud müüdid beebi ekseemi kohta

„Ekseem on nakkav“

Ei ole. Beebi ei saa atopilist dermatiiti teiselt lapselt ning see ei levi puudutuse, käterätikute ega voodipesu kaudu.

„See tekib, sest beebi ei ole puhas“

Halb hügieen ei põhjusta ekseemi. Vastupidi, liiga sage pesemine, kuum vesi ja tugev seep võivad kahjustada naha kaitsebarjääri ning sümptomeid süvendada. Õrnast puhastamisest piisab.

„Küll laps kasvab sellest lihtsalt välja“

Paljudel lastel sümptomid vanusega leevenevad. Umbes 50%-l lastest võib viiendaks eluaastaks toimuda märgatav paranemine, kuid aktiivse haiguse ajal vajab nahk siiski järjepidevat hooldust. Mõnel lapsel jääb nahk tundlikuks ja kuivaks ning ekseem võib hiljem avalduda näiteks käte ekseemi, heinapalaviku või astmana. Paranemine on sage, kuid see ei ole põhjus püsivaid sümptomeid tähelepanuta jätta.

Praktiline juhend: kuidas ravida beebi ekseemi?

Mõelge järjepidevusele, mitte täiuslikkusele. Niisutage nahka kaks või kolm korda päevas, hoidke vannid lühikesed ja leiged, vältige lõhnaaineid ning liigset kuumust. Aktiivset põletikku ravige ainult beebile soovitatud ravimiga.

Kõige paremini toimiv beebi nahahooldus on sageli lihtne: pehmed riided, õrn pesemine, piisavalt baaskreemi ja ägenemise varajane ravi. Kui te ei ole kindel, kas lööve on ekseem, kui sügelus ei lase beebil magada või kui nahk näib olevat nakatunud, rääkige perearsti, lastearsti, dermatoloogi või muu tervishoiutöötajaga. Õigel ajal alustatud ravi aitab kaitsta naha loomulikku barjääri ja muudab igapäevaelu nii beebi kui ka vanemate jaoks palju lihtsamaks.