Esimesed nädalad vastsündinuga kodus on täis küsimusi. Ühed esimestest on sageli: „Kas mu beebi võtab piisavalt kaalus juurde?“ ja „Kui palju peaks vastsündinu üldse kaaluma?“
Kui püüad punases terviseraamatus või perearsti kabineti kaalunumbritele mõtet anda, siis sa ei ole üksi. Vaatame rahulikult läbi, milline on normaalne sünnikaal, milline on tervislik vastsündinu kaalutõus ja millal tasub nõu pidada tervishoiutöötajaga.
Eestis sünnib enamik õigeaegselt sündinud lapsi sünnikaaluga 2,5–4 kg (2500–4000 g). Sellese vahemikku mahub väga suur osa täiesti tervetest vastsündinutest.
Sageli küsitakse ka „keskmise sünnikaalu“ kohta. Õigeaegse sünnituse korral jääb keskmine vastsündinu kaal tavaliselt 3,3–3,5 kg kanti, aga täiesti terved beebid võivad olla natuke kergemad või raskemad.
Olulisemad punktid sünnikaalu kohta:
Sünnikaal on ainult stardipunkt. Palju olulisem kui üks konkreetne number on see, milline on vastsündinu kaalutõus järgmiste nädalate ja kuude jooksul.
Paljud vanemad ehmuvad, kui avastavad, et beebi kaal kolmandal päeval on väiksem kui esimesel. Väga sage mure ongi: „Mu vastsündinu kaal langeb, kas see on halb märk?“
Enamasti on vastsündinu kaalulangus esimestel päevadel täiesti normaalne.
Terve õigel ajal sündinud beebi võib esimestel elupäevadel kaotada kuni 7–10% sünnikaalust. Näiteks, kui sünnikaal oli 3,5 kg, võib kaal langeda 3,15–3,25 kg juurde ja see võib olla endiselt täiesti korras.
Miks kaal langeb?
Vedelikukadu
Beebid sünnivad suure vedelikuvaruga. Pärast sündi hakkavad nad sagedasti pissima ja annavad osa sellest varust lihtsalt ära, mis peegeldub kaalunumbris.
Meekooniumi väljutamine
Esimesed tumedad ja kleepuvad kaka‑mähetäied (meekoonium) tähendavad samuti, et mõned grammid kaovad.
Alguses tuleb ternespiim, mitte „täispiim“
Esimestel päevadel toodab rind eelkõige ternespiima, seda on vähe, kuid see on erakordselt toitev ja antikehaderohke. Kogus on seega esialgu väike ning see on täiesti ootuspärane.
Kõhutita kohanemine pärismaailmaga
Emakas sai laps platsenta kaudu toitaineid pidevalt, nüüd aga portsjonite kaupa. See üleminek ise toobki kaasa väikese kaalulanguse.
Eestis on ämmaemandad ja pereõed harjunud seda mustrit jälgima ja kasutavadki neid tavapärase vastsündinu kaalulanguse piirmäärasid, et otsustada, kas lihtsalt jälgida, pakkuda imetamisnõustamist või suunata beebi arsti juurde kontrolli.
Kaalumistel küsitakse väga tihti: „Millal sünnikaal taastub?“
Enamiku tervete, õigel ajal sündinud beebide puhul on muster selline:
Teise elunädala lõpuks on enamik beebisid kas sünnikaalus tagasi või sellest veidi üle.
Kui tahad aru saada, kas sinu laps on graafikus, vaatab ämmaemand või pereõde:
Kui sünnikaal pole 2. elunädala lõpuks taastunud, on see hetk, mil beebi peaks kindlasti arstlikku ülevaatust saama. Sageli korrigeeritakse siis toitmisplaani või tehakse lisauuringuid. See ei tähenda automaatselt, et midagi väga hullu on lahti, aga tasub tähelepanelikumalt vaadata.
Kui algne kaalulanguse periood on möödas ja sünnikaal taastunud, keskendutakse rohkem sellele, milline on imiku kaal esimestel nädalatel edasi ja kuidas kulgeb imiku kaalutõus nädalas.
Sageli küsivad vanemad: „Kui palju peaks beebi nädalaga juurde võtma?“
Esimestel elukuudel võib juhiseks võtta, et:
See on keskmine, mitte test, mida iga nädal „sooritama“ peab. Vahepeal võib kaalutõus olla väiksem, teisel nädalal jälle suurem. Kasvuspurdid, väikesed nohud, söömisrütmi muutused - kõik need võivad numbrit veidi mõjutada.
Terviseraamatus olev vastsündinu kaalugraafik ehk kasvukõverad näitavad, milline kaal on vastava pikkuse ja vanuse jaoks normi piires. Beebi ei pea olema 50. percentiilil. Olulisem on, et:
Kui eelistad digilahendust, aitavad näiteks sellised äpid nagu Erby sul sama tüüpi kasvukõveraid mugavalt telefonist jälgida.
Eestis kontrollitakse beebi kaalu tavaliselt:
Need kaalumised annavad ajas kulgeva pildi. Üksik number ei ütle kunagi kõike.
Pereõde märgib vastsündinu kaalu ametlikule kaalutabelile ja selgitab, mida see joon sinu lapse puhul tähendab. Kui midagi tekitab küsimusi, pakutakse tavaliselt lisakaalumist või abi toitmisega, tihti kaasatakse ka imetamisnõustajaid või imikute toitmisega tegelevaid meeskondi.
Küsimus „kas vastsündinut kodus kaaluda“ tekib paljudel. Beebikaalu saab lihtsalt e‑poest tellida ja kiusatus igapäevaselt numbrit kontrollida on suur.
Enamiku perede puhul ei soovitata igapäevast kodust kaalumist. Põhjused:
Kui sul on beebikaal juba olemas:
Usaldusväärse jälgimise jaoks on parimad kaalunumbrid need, mis on saadud perearsti, haigla või lapse nõustamiskabineti kaalul ning kirja pandud terviseraamatusse või näiteks Erby äppi.
Kõik beebid ei võta kaalus juurde sama tempoga. Imiku kaalutõus nädalas sõltub mitmest tegurist.
Väiksed beebid söövad tavaliselt:
Sage ja beebi vajadusest lähtuv toitmine aitab rinnapiima hulka suurendada ja annab lapsele rohkem võimalusi kaloreid saada. Liiga vara „kella järgi“ piirama hakkamine võib mõnel juhul vastsündinu kaalutõusu pidurdada.
Rinnapiimatoidul beebide puhul:
Pudelitoidul:
Kõik see mõjutab, kui palju piima laps tegelikult kätte saab.
Rind töötab suures osas „nõudlus‑pakkumine“ põhimõttel. Mida tõhusamalt beebi piima välja imeb, seda rohkem piima enamasti tekib. Piimahulga nappus võib mõnikord olla üheks põhjuseks, miks beebi kaalutõus on aeglane, eriti juhul kui:
Pereõed, ämmaemandad ja imetamisnõustajad (näiteks Tervise Arengu Instituudi ja haiglate juures tegutsevad nõustajad) saavad aidata, kui rinnapiima hulk vajab turgutamist.
Enneaegsus, kollasus, infektsioonid või mõni kaasuv haigus võivad kõik mõjutada, milline on vastsündinu kaal ja selle tõus ajas. Sellisel juhul jälgivad arstid lapse kasvu eriti hoolega ja võivad kasutada veidi teistsuguseid eesmärke ning tihedamat kaalumist.
Igapäevast kaalumist ei ole vajagi, et aru saada, kas beebi kaal tõuseb. On mitu lihtsat ja silmaga nähtavat märki, mis kinnitavad, et vastsündinu kaalutõus on tõenäoliselt korras.
Riided ja mähkmed
Sipukad jäävad kitsaks, trukid ei taha enam hästi kinni minna, mähkmel lähed kiiresti järgmise suuruse peale üle.
Keha kuju
Käed‑jalad ja põsed muutuvad ümaramaks, kaob veidi see „titt on nagu väike konnapoeg“ luine olek, mis esimestel päevadel tavaline on.
Mähkmete arv
Mõnepäevaseks saanud ja juba paremini sööval beebil on enamasti:
Käitumine
Beebi on vahel ärgas ja uudishimulik, nutab enne söömist tugeva häälega ning rahuneb seejärel. Söögikordade vahel on rahulikke, rahulolevaid perioode.
Areng ajas
Tasapisi ilmuvad esimesed oskused: pilgu fikseerimine näole, reageerimine helidele, esimesed sihilikumad liigutused.
Kui need märgid on olemas ja vastsündinu kaalugraafik näitab tasa ja targu ülespoole kulgevat joont, ei ole vaja iga väikese kaalukõikumise pärast muretseda.
On olukordi, kus on mõistlik pigem kiiresti nõu küsida, mitte oodata, kas asi ise paraneb.
Võta ühendust oma ämmaemanda, pereõe, perearsti või vajadusel perearsti nõuandetelefoniga (nt 1220) kui:
Usalda oma sisetunnet. Kui miski tundub „valesti“, on alati põhjendatud küsida lisahinnangut.
Hädaolukorras helista numbrile 112.
Paberil olevad kasvukõverad on kasulikud, aga paljudele vanematele meeldib kõik info ühes seadmes hoida. Siin tulebki appi Erby.
Erbyga saad:
Selline abivahend aitab hoida head ülevaadet, ilma et peaksid vastsündinut kodus kaaluma iga päev ja numbritesse liialt klammerduma. Samas on sul alati käepärast ülevaade, kuidas imiku kaal esimestel nädalatel ja kuudel ajas muutub.
Kõik need numbrid teemal „milline on normaalne sünnikaal“ või „kui palju peaks imiku kaalutõus nädalas olema“ võivad alguses üle pea kasvada. Ühest küljest annavad kaalunumbrid kindlust, teisest küljest võivad nad hakata liigselt närvi sööma, kui neid täiesti eraldiseisvana vaadata.
Püüa oma last vaadata tervikuna, mitte ainult joont graafikul:
Kui vastus neile on suuresti „jah“ ja ümberringi olevad spetsialistid rahustavad, et kõik on korras, on beebi kaal väga suure tõenäosusega heas tempos.
Ja kui numbrid mingil hetkel seisma jäävad või alla kipuvad, siis pea meeles: see ei ole hinne sulle kui vanemale. Aeglasem vastsündinu kaalutõus on enamasti märk, et vaja on veidi rohkem tuge toitmisel ja tihedamat jälgimist, mitte süüdistus.
Küsi julgelt küsimusi, kasuta ämmaemanda ja pereõe abi ning vajadusel ka selliseid tööriistu nagu Erby äpp. Vastsündinu kaal on vaid üks osa sinu lapse loost - ja see lugu on alles algamas.