Miks beebi teeb hääli? Imiku hingamine, tavalised helid ja ohumärgid

Öine vaikus katkeb vahel kõige väiksema nohina peale. Kell on kaks, beebi magab võrevoodis ja äkki kostab sealt turtsatus, kriuks või üllatavalt valju korisev hingetõmme. Kui oled mõelnud, „miks beebi teeb hääli?”, siis sa ei ole kindlasti ainus.

Imikute hingamine ongi sageli häälekas. Hingamisteed on väga kitsad, hingamisrütm alles kujuneb ning isegi väike kogus lima võib teha suure hääle. Enamik helisid on ohutud, kuid mõni neist võib viidata sellele, et lapsel on raske hingata ja ta vajab kiiresti arsti abi. Erinevuste tundmine aitab rahulikumaks jääda, ent ka õigel hetkel oma vanemlikku sisetunnet usaldada.

Miks beebid nii palju kummalisi hingamishääli teevad?

Vastsündinu ja väikese imiku hingamine erineb suure lapse või täiskasvanu omast. Hingamissüsteem on alles arenemas ning sünnijärgsel ajal kohaneb lapse keha väga kiiresti.

Täiesti tavapärased põhjused võivad muuta beebi hingamise valjemaks, karedamaks või ebaühtlasemaks:

• Väga kitsad hingamisteed: väike kogus kuivanud lima või pärast söömist kurku jõudnud piima võib tekitada üllatavalt palju müra.
• Kitsad ninakäigud: esimestel elukuudel hingavad beebid peamiselt nina kaudu. Kerge nohu või ninakinnisus panebki neid nohinal ja turtsudes hingama.
• Lima kogunemine: beebi ei oska veel nuusata ega kurku rögast puhastada. Kui küsid, miks beebil on röga, on vastus sageli lihtne: lima jääbki väikestesse hingamisteedesse pidama ja on hästi kuulda.
• Arenev hingamise regulatsioon: eriti une ajal võib imiku hingamisrütm olla ebaühtlane.
• Pehme hingamisteede kude: mõnel lapsel esineb laringomalatsia imikul ehk seisund, kus kõri kohal olev pehme kude liigub hingamisel tavapärasest rohkem.

Heli üksinda ei anna veel kogu pilti. Vaata last tervikuna: kas ta on ärkvel olles erk, sööb hästi, on roosa jumega ja tundub hingetõmmete vahel rahulik? Need on head märgid.

Tavalised beebihääled, mis värskeid vanemaid sageli ehmatavad

Turtsumine ja beebi norskimine

Beebi norskimine ja turtsumine on vastsündinueas väga levinud. Ninakäigud on tillukesed ning vähesest limast, kuivast toaõhust või magamisasendist piisab, et iga hingetõmme oleks kuulda.

Nohinat võib olla rohkem pärast söömist, selili lamades või külmetuse ajal. Vahel tundub nina täiesti kinni, kuigi nähtavat eritist tuleb välja väga vähe.

Imikutele mõeldud füsioloogilise soolalahuse tilgad või sprei aitavad lima vedeldada. Vajadusel võib nina õrnalt puhastada aspiraatoriga, kuid seda ei tasu teha liiga sageli. Liigne imemine ärritab nina limaskesta ning võib turset hoopis suurendada.

Kui beebi norsib ainult aeg-ajalt ja vaikselt, ei ole see enamasti murekoht. Küsi nõu perearstilt või pereõelt, kui norskamine on igal ööl väga vali, sellega kaasnevad hingamispausid või laps sööb halvasti ja tundub tavapärasest väsinum. Küsimusele „kas beebi norskimine on normaalne?” on enamasti vastus jah, kuid oluline on jälgida kaasnevaid sümptomeid.

Imiku perioodiline hingamine

Üks kummalisena näiv, kuid sageli normaalne nähtus on imiku perioodiline hingamine. Väike beebi võib hingamises teha kuni 10-sekundilise pausi, seejärel hingata mõne korra kiiremini ning jätkata taas rahulikumas rütmis.

Muster võib välja näha nii:

1. Mõni ühtlane hingetõmme
2. Lühike paus, enamasti alla 10 sekundi
3. Paar kiiremat hingetõmmet
4. Tagasi tavapärasesse rütmi

See on eriti sage vastsündinutel ja une ajal. Närvisüsteem alles õpib hingamist ühtlaselt juhtima ning aja jooksul muutub selline rütm vähem märgatavaks.

Kui beebi hingab pausidega, jälgi esmalt last, mitte ainult kella. Kui paus on lühike, laps jääb roosaks, lõdvestunuks ja alustab peagi tavapäraselt hingamist, on see üldjuhul normaalne. Kui paus kestab üle 10 sekundi, laps muutub sinakaks või halliks, lõtvub või teda on raske äratada, vajab ta kiiret meditsiinilist hindamist.

Beebi grunttimine une ajal

Aeg-ajalt kuuldav beebi grunttimine une ajal võib olla täiesti tavaline. Imikud on lärmakad magajad: nad nihelevad, piiksuvad, pingutavad, häälitsevad ja teevad vahel lausa kitsetalle meenutavaid hääli, liikudes eri unefaaside vahel.

Grunttimine võib olla seotud ka seedimisega. Vastsündinu pingutab sageli gaaside või kaka väljutamisel, isegi kui väljaheide on pehme. See ei tähenda enamasti kõhukinnisust.

Oluline on sagedus. Üksikud häälitsused magades või kakamisel on tavaliselt kahjutud. Kui aga küsid, miks beebi grunttib iga hingetõmbega, tuleb sellele suhtuda teistmoodi: pidev ägamine võib olla hingamisraskuse tunnus.

Beebi hikkab

Beebi hikkab väga sageli ja enamasti pole selles midagi ohtlikku. Luksumine tekib, sest vahelihas, kopsude all paiknev hingamislihas, on veel ebaküps ja kergesti ärrituv.

Luksumise võivad vallandada söömine, õhu neelamine, nutmine, erutus või liiga täis kõht. Mõni beebi luksub iga päev, mõni pärast peaaegu iga toitmist.

Luksumine ei tee lapsele haiget ega vaja tavaliselt ravi. Rahvapäraseid võtteid, ehmatamist või hinge kinnihoidmist ei ole vaja proovida. Mõnel lapsel aitab, kui hoida teda pärast söömist veidi püstisemas asendis, pakkuda väiksemaid toidukordi tihemini ja last rahulikult krooksutada. Sageli läheb luksumine lihtsalt ise üle.

Häälekas hingamine, mis võib vajada arsti tähelepanu

Kõik hääled ei ole lihtsalt vastsündinuea eripära. Kui sa ei ole kindel, tee telefoniga lühike video või helisalvestis, mida saad näidata perearstile, pereõele, ämmaemandale või lastearstile. Väga sageli juhtub, et vastuvõturuumi jõudes ei tee laps seda muret tekitavat häält enam kordagi.

Striidor ehk kõrge heli sissehingamisel

Striidor on kõrge, kriuksuv või kare heli, mida kuuleb peamiselt siis, kui laps hingab sisse. See võib tugevneda nuttes, süües, selili lamades või erutudes.

Paljudel imikutel põhjustab striidorit laringomalatsia. Selle seisundi korral vajub kõri kohal olev pehme kude sissehingamisel korraks hingamistee suunas. Heli võib vanemat ehmatada, kuid kerge laringomalatsia imikul paraneb sageli iseenesest, kui hingamisteed esimese 12-18 elukuu jooksul tugevnevad.

Laringomalatsia võimalikud sümptomid imikul on:

• Kõrge heli sissehingamisel, eriti nutu ajal
• Valjem hingamine selili asendis
• Häälekas söömine
• Sage toidu tagasiheide või refluksile sarnanevad vaevused
• Heli vähenemine, kui laps on rahulik või püstisemas asendis

Kuigi laringomalatsia on sageli kerge kuluga, peaks arst hindama püsivat striidorit. Raskematel juhtudel võib see häirida söömist, kaalutõusu või hapnikuga varustatust. Pöördu kiiremini abi saamiseks, kui laps lämbub või köhib toitmise ajal, ei võta kaalus juurde, teeb hingamispause või tema huuled muutuvad sinakaks.

Püsiv vilistav hingamine

Beebi vilistav hingamine kõlab tavaliselt muusikalise või viletaolise helina ning on sagedamini kuuldav väljahingamisel. See erineb nohuse nina turtsumisest. Vilin võib viidata sellele, et õhk liigub alumistes hingamisteedes läbi ahenenud kohtade.

Imiku vilistav hingamine võib esineda viirusnakkuste, näiteks bronhioliidi korral, mida kohtab Eestis sagedamini sügis- ja talvekuudel. Vilistamist võivad põhjustada ka muud hingamisteede ärrituse või ahenemise põhjused. Väga väikese beebi vilistavat hingamist peaks hindama tervishoiutöötaja, eriti kui see on uus, püsiv või sellega kaasneb köha.

Tavaline nohu võib samuti muuta hingamise häälekaks, ilma et tegemist oleks päris vilinaga. Sa ei pea heli ise täpselt diagnoosima. Tähtsam on märgata hingamise pingutust: kas laps hingab vabalt või näib, et iga hingetõmme nõuab temalt suurt tööd?

Köha: millal on beebi köha normaalne ja millal mitte?

Üksik beebi köha on tavapärane. Laps köhib, et puhastada hingamisteid limast, süljest või toitmise ajal valesse kohta sattunud piimast. Paar köhatust ilastamise või pudelitoidu järel ei ole enamasti muret tekitav.

Kui köha kordub ja kestab üle mõne päeva, tasub võtta ühendust perearstikeskusega, eriti väga väikese imiku puhul. Põhjuseks võib olla viirusnakkus, refluks, ninast kurku voolav lima või rindkerehaigus, mis vajab hindamist.

Kui mõtled, miks beebi köhib, jälgi köha mustrit. Kas see tekib peamiselt söömise ajal? Kas köha on öösiti tugevam? Kas laps oksendab pärast köhimist, keeldub söögist või on ebatavaliselt unine? Need tähelepanekud aitavad arstil põhjust välja selgitada.

Haukuv köha

Kare, hülgehauku meenutav köha võib viidata laudjale. Laudjas on enamasti viirusest põhjustatud kõri ja hingetoru piirkonna turse. Sageli eelneb sellele vesine nohu ning köha kipub öösel valjenema.

Jahe ning rahulik keskkond võib last veidi aidata. Mõni vanem proovib aurust vannituba, kuid kuuma vee ja auruga tuleb olla väga ettevaatlik: laps võib kiiresti põletada saada. Ära hoia beebit otse auru kohal. Hoia last püstisemas asendis, rahusta teda ning küsi kiiresti meditsiinilist nõu, kui haukuva köhaga kaasneb rahuolekus häälekas hingamine, süvenev hingeldus või raskus söömisel.

Ägamine iga hingetõmbega

See ei ole sama mis üksik unine grunttimine. Ägamine iga hingetõmbega, eriti väljahingamisel, võib tähendada, et beebi püüab hoida oma hingamisteid avatuna. See võib olla tõsise hingamisraskuse märk.

Kui kuulete püsivat ägamist nii ärkvel kui ka magades ning see kordub iga hingetõmbega, otsige kiiresti arstiabi. Ärge jääge ootama, kas pärast järgmist uinakut läheb paremaks.

Ohumärgid: millal kutsuda kiiresti abi?

Imiku seisund võib halveneda kiiresti ning beebi hingamisprobleeme ei tohiks kodus pikalt jälgida lootuses, et need iseenesest mööduvad. Helista Eestis hädaabinumbril 112 või mine kohe lähimasse erakorralise meditsiini osakonda, kui märkad mõnda järgmistest tunnustest:

• Hingamissagedus üle 60 korra minutis, kui laps on rahulik
• Rindkere sissetõmbed, kus nahk tõmbub iga hingetõmbega roiete vahelt, roidekaare alt või rangluude juurest sissepoole
• Ninasõõrmete laienemine igal hingetõmbel
• Sinakad, hallid või väga kahvatud huuled või keel
• Ägamine iga hingetõmbega
• Laps ei suuda hingamisraskuse tõttu süüa
• Laps on lõtv, ebatavaliselt unine, teda on raske äratada või ta reageerib tavapärasest palju vähem
• Hingamispaus kestab üle 10 sekundi või sellega kaasneb nahavärvi muutus

Ära muretse, et oled liiga ettevaatlik. Võimalikud beebi hingamisprobleemid vajavad kiiret hindamist. Kui lapse värvus muutub või on selgelt näha, et tal on raske hingata, tegutse kohe.

Mida saab kerge hääleka hingamise korral kodus teha?

Kui laps näeb üldiselt terve välja ning tegemist on kerge ninakinnisuse või tavapäraste vastsündinuea häältega, võivad enesetunnet parandada mõned lihtsad võtted:

• Hoia last pärast toitmist mõnda aega püstisemas asendis.
• Kasuta kinnise nina korral füsioloogilise soolalahuse tilku ning puhasta nina õrnalt vaid vajaduse korral.
• Paku toitu väiksemates kogustes ja sagedamini, kui pikk toitmine last väsitab.
• Hoia tuba mõnusalt jaheda ning suitsuvabana.
• Pane beebi alati magama selili, kindlale ja tasasele magamispinnale.
• Ära tõsta madratsi peaalust, kasuta patju ega unepesade või asenditoestajate abi, sest need ei ole imiku une jaoks ohutud.

Usalda seda, mida näed. Valju hingamine beebil, kes sööb hästi, kasvab, on roosa jumega ja rahulik, võibki olla lihtsalt tema tavapärane häälekas hingamine. Vaikne laps, kes hingab kiiresti, tõmbab roiete vahelt sisse või keeldub söögist, vajab aga tähelepanu.

Peamine sõnum väsinud vanematele

Beebid teevad hämmastavalt palju eri hääli: nad turtsuvad, piiksuvad, luksuvad ja ägavad unes. Enamasti on see osa väikesest kehast, kitsastest hingamisteedest ja alles küpsevast hingamissüsteemist. Imiku perioodiline hingamine, aeg-ajalt esinev norskamine, luksumine ning lühike grunttimine une ajal on sageli normaalsed.

Püsiv vilistav hingamine, striidor, taandumatuks jääv köha, haukuv köha ja iga hingetõmbega kaasnev ägamine ei ole aga sümptomid, mida tasuks kõrvale jätta. Sina tunned oma beebi tavapäraseid hääli kõige paremini. Kui miski tundub muutunud, valjem, raskem või lihtsalt vale, küsi nõu. See ei ole paanika, vaid hooliv vanemlus.