Miks beebi väriseb? Selgitus, tavapärased põhjused ja millal muretseda

Üksik lõua võbin, värisev käsi või järsku laiali paiskuvad käed võivad ehmatada, eriti siis, kui alles õpid oma vastsündinut tundma. Võid endalt küsida: „Miks beebi väriseb? Kas beebi värisemine on normaalne?“ Enamasti on vastus jah. Imiku liigutused võivad olla üllatavalt tõmblevad ja ettearvamatud, eriti nutmise, söömise, ärkamise või une ajal.

Hea uudis on see, et enamik beebi värinaid ja ehmatusreaktsioone on ohutud. Tavaliselt näitavad need lihtsalt, et närvisüsteem alles õpib keha liigutusi juhtima. Samas aitab tavapärase ja arsti hinnangut vajava olukorra eristamine esimesed kuud rahulikumalt üle elada.

Miks beebid värisevad ja ehmuvad?

Vastsündinu närvisüsteem ei ole sündides veel täielikult välja arenenud. Närvikiude katavad kaitsvad müeliinikestad, mis aitavad elektrilistel signaalidel sujuvalt ja täpselt liikuda. Esimestel elukuudel need kestad alles arenevad.

Seetõttu ei pruugi aju, seljaaju ja lihaste vahel liikuvad signaalid olla veel päris täpsed. Liigutus võib paista värisev, liialdatud või kohmakalt koordineeritud. See on üks põhjus, miks imiku värisemine ja beebi lihasetõmblused on nii tavalised.

Värinat võivad märgatavamaks muuta külm, nälg, väsimus, elevus ja nutt. Beebi võib unes võpatada või ehmuda heli peale, mida täiskasvanu vaevu tähele paneks. See võib tunduda dramaatiline, kuid enamasti on tegu imiku närvisüsteemi arengu tavapärase osaga.

Milliseid normaalseid liigutusi võid märgata?

Lõua võbin või värisemine

Beebi lõua värisemine on üks levinumaid muresid, millest vanemad räägivad. Alumine huul või lõug võib mõne sekundi jooksul võiseda, eriti siis, kui beebi nutab, on pahane, näljane või külmetab.

See juhtub, sest näolihased alles õpivad liigutusi täpselt juhtima. Lõua võbinat võib märgata näiteks riietamisel, pärast vannitamist või nutuhoo ajal. Tavaliselt taandub see siis, kui beebi rahuneb või üles soojeneb.

Enamikul beebidel väheneb lõua värisemine märgatavalt 2-3 kuu vanuseks. Lühiajaline ja aeg-ajalt esinev värin, millel on selge põhjus, ei viita enamasti probleemile.

Käte ja käsivarte värisemine

Peened, hüplikud liigutused kätes, randmetes või käsivartes on samuti tavalised. Vanemad kirjeldavad neid sageli kui beebi käte värisemist või väikseid värinaid. Need võivad tekkida siis, kui beebi on ärritunud, näljane, nutab või püüab millegi poole sirutada.

Mõnel beebil esineb rohkem värinaid aktiivse une ajal, mis sarnaneb täiskasvanute REM-unega. Sõrmed võivad võbeleda, käed järsult liikuda või käelabad korraks väriseda, enne kui need jälle rahunevad.

Kui liigutus lõpeb beebi rahunemisel või siis, kui toetad jäset õrnalt käega, on see rahustav märk. Sageli on tegemist normaalse vastsündinu rahutuse ehk värinaga, mitte haigustunnusega.

Moro-refleks ehk beebi ehmatusrefleks

Moro-refleks vastsündinul on normaalne automaatne reaktsioon järsule muutusele. Valju heli, kiire liigutus või tunne, et tugi kaob, võib panna beebi:

1. Mõlemad käed külgedele laiali sirutama.
2. Sõrmi avama.
3. Käsi uuesti keha poole tõmbama.
4. Mõnikord lühidalt nutma.

Seda tuntakse ka kui beebi ehmatust või ehmatusrefleksi. See võib juhtuda isegi siis, kui asetad beebi voodisse väga ettevaatlikult. Moro-refleks on kõige tugevam vastsündinueas ja taandub tavaliselt 4.-6. elukuuks, kui beebi liigutuste tahtlik juhtimine ja lihaskontroll paranevad.

Ohutu mähkimine võib mõnel väikesel beebil ehmumist vähendada, kuid seda tuleb teha kehtivate turvalise une soovituste järgi. Kui beebi hakkab end küljele pöörama või veerema, tuleb mähkimine lõpetada.

Jalgade värisemine mähkmevahetuse ajal

Kas oled märganud, et beebi jalad värisevad siis, kui mähe on ära võetud? Jahe õhk vastu nahka võib vallandada külmavärina või lühiajalise jalgade võbinat. Mõnele beebile piisabki soojade riiete eemaldamisest jahedama õhu kätte.

Värin peaks lõppema, kui beebi on jälle kaetud ja tunneb end mugavalt. Abiks võib olla soe tuba, kiire mähkmevahetus ja käeulatuses pehme tekk. Ära pane beebi voodisse kuumaveepudelit ega elektrilist soojenduspatja, sest need võivad põhjustada põletusi ja suurendada uneaegseid riske.

Tõmblevad liigutused une ajal

Imiku uni on aktiivne. Selle unefaasi ajal, mis sarnaneb REM-unega, võib beebi võpatada, tõmmelda, naeratada, kulmu kortsutada, imemisliigutusi teha või nägu moonutada. Ka käed ja jalad võivad lühidalt liikuda ning hingamisrütm veidi muutuda.

Sellised uneliigutused on seotud aju normaalse arenguga. Neid võib eriti hästi märgata uinumisel või ühest unetsüklist teise liikumisel. Kui tõmblused esinevad ainult une ajal ja lõpevad beebi ärkamisel, on see enamasti rahustav märk.

Kui oled küsinud endalt: „Miks beebi magades väriseb?“, võib vastus olla lihtsalt aktiivne uni. Väikesed beebid veedavad suure osa uneajast just selles unefaasis.

Kuidas eristada krampi ja värinat beebil?

Tavalist beebi värinat ja beebi krampe võib ainult välimuse põhjal olla keeruline eristada. Üks võimalik vihje on see, kas liigutus peatub õrna puudutuse või toetamisega.

Tüüpiline värin või võbin lõpeb sageli siis, kui toetad värisevat jäset õrnalt käega. Näiteks võib värisev käsi rahuneda, kui paned oma käe selle ümber. Ära pigista ega püüa liigutust jõuga peatada. Piisab õrnast toest.

Krambihoog jätkub tavaliselt ka siis, kui jäset õrnalt hoida. Beebi krambid võivad väljenduda rütmiliste korduvate liigutustena, mis tekivad kindla mustrina ja millel pole selget vallandajat. Terve keha ei pruugi väriseda. Mõnikord haarab hoog ainult ühte kätt, ühte näopoolt või jalgu.

Kodus ei pea sa ise diagnoosi panema. Kui liigutus tundub ebatavaline, pöördu arsti poole. Perearst, lastearst või erakorralise meditsiini arst võib soovida näha telefoniga salvestatud videot ja beebi üle vaadata.

Millal peaks beebi värinate pärast muretsema?

Enamik värinaid on lühiajalised ja seotud nutu, külma õhu, ehmatuse, nälja või unega. Võta ühendust ämmaemanda, pereõe, perearsti, lastearsti või nõuandeliiniga, kui liigutused ei sobitu selle tavapärase mustriga.

Küsi kiiresti arstilt nõu, kui märkad:

• Rütmilisi ja korduvaid liigutusi, mida ei saa jäseme õrna hoidmisega peatada.
• Värinaid, mis muutuvad ajapikku sagedasemaks, tugevamaks või pikemaks, selle asemel et järk-järgult väheneda.
• Ebatavalisi silmaliigutusi, näiteks pilgu tardumist, korduvat silmade üleskeeramist või silmade ühele poole tõmbumist.
• Beebi on tavapärasest unisem, teda on raske äratada, ta on lõtv või reageerib vähem.
• Kehva söömist, korduvat oksendamist või selget muutust tavapärases söömisrütmis.
• Värinaid, mis tekivad ilma nutu, külma, ärkamise, söömise või uneta.
• Episoode, millega kaasneb nahavärvi muutus, hingamisraskus või hingamise peatumine.

Kui hoog kestab kaua, beebi ei hinga tavapäraselt, muutub sinakaks või väga kahvatuks või ei reageeri, helista kohe hädaabinumbril 112. Võimaluse korral aseta beebi turvaliselt külili, hoia ümbrus vaba ning ära pane talle midagi suhu ega hoia tema liigutusi jõuga kinni.

Mida teha, kui oled mures?

Püüa jääda rahulikuks, kuigi beebi värisemist nähes pole seda lihtne teha. Kui hoog kordub, salvesta telefoniga lühike video. Püüa jätta ka kogu beebi keha kaadrisse ning ära suumi liiga lähedale. Videost võib arstile palju abi olla, eriti juhul, kui liigutus on vastuvõtule jõudes lõppenud.

Pane kirja ka järgmine:

• Millal liigutus algas?
• Kui kaua see kestis?
• Kas beebi nuttis, oli külm, näljane, ärkas või magas?
• Kas liigutus peatus õrna toetamisega?
• Kas beebi silmad olid avatud, tardunud või liikusid üles?
• Kas beebi reageeris häälele või puudutusele?
• Kas pärast seda olid söömine ja hingamine tavapärased?

Ära lükka kiiret arstiabi saamist edasi ainult selleks, et videot teha. Beebi turvalisus on kõige tähtsam.

Enamasti on väljavaade hea

Niisiis, kas beebi värinad on normaalsed? Väga sageli küll. Lõua võbin, peened käeliigutused, Moro-refleks, külmast tingitud jalgade värisemine ja uneaegsed tõmblused kuuluvad paljudel beebidel esimeste elukuude juurde. Kui närvisüsteem küpseb ja müeliinikestad arenevad, muutuvad liigutused tavaliselt sujuvamaks ja vähem järsuks.

Paljud tavapärased värinad kaovad 3.-4. elukuuks, kuigi Moro-refleks võib püsida umbes 4.-6. elukuuni. Iga beebi areneb omas tempos.

Usalda oma sisetunnet. Sina tunned oma beebi tavapärast käitumist kõige paremini. Enamik episoode on ohutud, kuid arstiga tasub nõu pidada siis, kui liigutus näeb välja teistsugune, muutub järjest tugevamaks või sellega kaasnevad kehv söömine, ebatavalised silmaliigutused või vähene erksus. Küsimine ei ole kunagi liialdamine.