Vastsündinu kollatõbi - põhjused, tunnused ja millal arsti poole pöörduda
Sa tood oma beebi koju, jõllitad seda pisikest nägu ja siis äkki märkad: nahk on nagu kergelt kollane. Võib olla ka silmavalged. Süda käib korraks saapasääres.
Kas see on normaalne või on midagi väga valesti?
Vastsündinu kollatõbi on üks neist asjadest, millest peaaegu iga lapsevanem on midagi kuulnud, aga päriselt saab aru alles siis, kui oma lapsel seda märkab. Hea uudis on see, et enamiku laste puhul on vastsündinu kollatõbi normaalne ja mööduv seisund. Samas on olukordi, kus tuleb kiiresti tegutseda.
See juhend aitab eristada, millal võib rahulikumalt võtta ja millal tuleks kohe perearsti, pereõe või vajadusel hädaabi numbrile 112 helistada.
Mis on vastsündinu kollatõbi?
Kollatõbi tähendab, et beebi nahk ja silmavalged muutuvad kollakaks. Põhjuseks on liiga kõrge bilirubiini tase veres.
Bilirubiin on kollakas aine, mis tekib siis, kui organism lagundab vanu punaseid vereliblesid. Täiskasvanutel töötleb bilirubiini maks ja viib selle soolestiku kaudu välja roojaga.
Vastsündinutel on olukord veidi teistsugune:
- neil on võrreldes täiskasvanutega rohkem punaseid vereliblesid
- punased verelibled lagunevad kiiremini
- maks on alles „õppimas tööd tegema“ ja töötleb bilirubiini aeglasemalt
Kui bilirubiini tekib rohkem, kui ebaküps maks suudab ära töödelda, hakkab see nahas näha olema. Seda nimetataksegi neonataalseks kollatõveks või rahvakeeli vastsündinu kollasuseks.
Võid märgata:
- kollakat nahatooni, algul näol, seejärel rinnal ja mõnikord ka jalgadel
- kollakat varjundit silmavalgetel
- kollast värvi, mis tuleb rohkem esile, kui vajutad sõrmega õrnalt nahale ja lased lahti
See on klassikaline kollatõve sümptom imikul, mida ämmaemandad ja lastearstid kontrollivad.
Kui sage on vastsündinu kollatõbi?
Väga sage.
Uuringute järgi tekib:
- umbes 60% ajalisena sündinud beebidest esimese nädala jooksul nähtav kollasus
- umbes 80% enneaegsetest beebidest (enne 37. rasedusnädalat) saab mingi astme kollatõbe
Kui su beebi on kergelt kollaka tooniga, ei ole sa kindlasti üksi. Eesti sünnitusosakondades ja lasteosakondades nähakse ikterust vastsündinutel igapäevaselt.
Olulisem küsimus ei ole tavaliselt „Kas mu lapsel on kollatõbi?“, vaid „Mis tüüpi kollatõbi see on ja kas see on lapsele ohutu?“
Füsioloogiline kollatõbi: „tavaline“ kollasus
Kõige sagedasem vorm on füsioloogiline kollatõbi. See tähendabki sisuliselt seda, et beebi organism kohaneb eluga väljaspool emakõhtu.
Millal ilmneb füsioloogiline kollatõbi?
Terve, ajalisena sündinud beebi puhul:
- ei ole kollatõbi tavaliselt nähtav esimesel 24 elutunnil
- nahk hakkab kollakaks tõmbuma enamasti 2.–3. elupäeval
- kollasus tipneb 3.–5. elupäeval
- seejärel hakkab tasapisi taanduma ja on tavaliselt 2. elunädalaks kadunud
Enneaegsetel imikutel võib see kesta kauem, mõnikord kuni 3 nädalat, sest maks on veelgi ebaküpsem.
See ajajoon on arstidele väga oluline. Nad jälgivad hoolikalt, millal vastsündinu kollasus algas ja kui kaua kestab vastsündinu kollasus.
Kui beebi muidu sööb hästi, on erksavõitu, võtab kaalus juurde ja kollasus algas 2.–3. päeval ning vaikselt taandub, on kõige tõenäolisem tegemist just füsioloogilise kollatõvega.
Rinnaga toitmine ja kollasus: kaks eri asja
Siin lähevad mõisted vanemate jaoks tihti segamini. Võid kuulda:
- rinnaga toitmisega seotud kollatõbi
- rinnapiima kollatõbi
Need kõlavad sarnaselt, aga tähendavad erinevaid olukordi.
Rinnaga toitmisega seotud kollatõbi
See tekib tavaliselt esimesel elunädalal ja on seotud sellega, et beebi ei saa piisavalt piima.
Põhjused võivad olla:
- beebi on väga unine ja ei ärka ise tihedateks söögikordadeks
- imemisvõte ei ole päris paigas, laps ei saa rinnast piisavalt piima kätte
- piim tuleb alles korralikult „lahti“ ja alguses on beebi põhiliselt eelkõige ternespiimal
- söögikorrad on harvad või väga lühikesed, laps saab varakult palju lisatoitu pudelist ning rinnast sööb vähem
Kui beebi ei saa piisavalt süüa:
- on roojamist harvem
- bilirubiini väljutatakse vähem
- bilirubiin koguneb verre ja kollasus muutub nähtavamaks
Seda nimetavadki arstid sageli rinnaga toitmisega seotud kollatõveks.
Oluline: Põhjus ei ole selles, et rinnapiim ise tekitaks kollatõbe. Probleem on liiga väheses söömises, mis aeglustab bilirubiini väljaviimist organismist.
Mis aitab:
- toida beebit väga sageli, vähemalt 8–12 korda ööpäevas
- vaata, et laps haaraks rinda sügavalt ja imemine oleks valuvaba
- vajadusel ärata unine beebi söömiseks
- palu ämmaemandal, pereõel või imetamisnõustajal üle vaadata üks täissööt
- vahel soovitatakse lisaks rinnale ka välja pumbatud rinnapiima anda, harvemini lühiajaliselt ka piimasegu, samal ajal sinu piimatootmist hoolega toetades
Kui söötmine paraneb, hakkab enamasti bilirubiini tase imikul langema ja kollane toon taandub.
Rinnapiima kollatõbi
Rinnapiima kollatõbi on midagi muud.
- see ilmneb tavaliselt pärast esimest elunädalat, sagedamini 5.–7. päeval
- beebi on muidu erk, kasvab hästi ja sööb usinalt
- kollasus võib püsida nädalaid, mõnikord kuni 12. elunädalani, kuid muutub tasapisi heledamaks
Osa ainestest rinnapiimas näib mõnel beebil aeglustavat bilirubiini töötlemist maksas. Seetõttu püsib tase veidi kõrgem kauem.
Arstid panevad rinnapiima kollatõve diagnoosi tavaliselt siis, kui:
- alguses oli tavaline füsioloogiline kollatõbi, mis lihtsalt kestab veidi kauem
- laps on muidu terve, kasvab hästi, sööb hästi
- tõsisemad põhjused on uuringutega välistatud
Enamasti ei soovitata Eestis rinnaga toitmist rinnapiima kollatõve tõttu katkestada. Selline kollatõbi imikul on tavaliselt ohutu ja rinnapiimal on beebi jaoks palju pikaajalisi plusse.
Kui on väikegi kahtlus, tehakse bilirubiini mõõtmine ja vajadusel ka muid vereanalüüse, et välistada tõsisemad haigused.
Kuidas vastsündinu kollatõbe kontrollitakse ja mõõdetakse?
Ämmaemandad ja arstid ei piirdu lihtsalt kiire pilguga beebi poole.
Ikterust vastsündinutel hinnatakse mitme erineva võttega.
1. Visuaalne hindamine
Kõigepealt vaadatakse last:
- hea päevavalguse käes
- kontrollitakse näo, rindkere, kõhu, käte ja jalgade nahatooni
- vaadeldakse silmavalgete värvust
- vahel vajutatakse õrnalt nahale, et hinnata naha põhitooni
Visuaalne hindamine annab esmase ettekujutuse, kuid ei ole täpne, eriti tumedama nahatooniga beebidel. Kui kollasus tundub tugev või beebi on väga väike ja noor, kasutatakse lisaks seadmeid ja vajadusel vereanalüüsi.
2. Transkutaanne bilirubiinimõõtur
Võid näha, et lapse otsaette või rindkerele asetatakse väike käeshoitav aparaat. See on transkutaanne bilirubiinimõõtur.
- seade saadab naha sisse valguse
- mõõdab, kui palju valgust neeldub
- annab hinnangu, milline on bilirubiini tase vastsündinul
See on kiire, valutu ja tehakse otse beebi kõrval.
Kui näit on kõrge või laps on enneaegne või väga väike, tehakse tavaliselt täpsem bilirubiini vereanalüüs, et saada täpne numbriline väärtus.
3. Vereanalüüs (seerumi bilirubiin)
Vereanalüüsi jaoks võetakse väike kogus verd lapse kannast või veenist. Labor mõõdab:
- kogubilirubiini (seerumi bilirubiin) taseme
- vahel ka otsese ja kaudse bilirubiini fraktsioonid
Haiglates kasutatakse graafikuid ja juhiseid (nt Euroopa või Põhjamaade ravijuhised), mis näitavad:
- milline bilirubiini tase on lubatav vastavalt beebi vanusele tundides
- millal on vaja fototeraapiat vastsündinul
- millal tuleb last tihedamalt jälgida või haiglasse suunata
Võid kuulda, et arstid räägivad „piirjoonest“ või „ravi piirväärtusest“ graafikul. Nad kontrollivad, kas bilirubiini tase imikul on ravi vaja näitava joone all või sellest üle.
Vastsündinu kollatõve ravi: mida tavaliselt tehakse?
Ravi sõltub:
- kui kõrge on bilirubiini tase
- kui kiiresti see tõuseb
- kui vana on beebi
- kas laps on sündinud õigeaegselt või enneaegsena
- kas on muid haigusi või riskitegureid
Sage söötmine
Kerge vastsündinu kollatõve korral piirdub ravi enamasti väga lihtsa asjaga:
- väga sage söötmine - vähemalt 8–12 korda ööpäevas
- jälgi, et laps päriselt neelab, mitte lihtsalt ei limpsi
- esimestel päevadel tasub vältida liiga pikki söögipause
Kui laps sööb hästi, teeb ta rohkem kakasid. Ja just roojaga viiakse kehast suurem osa bilirubiinist välja.
Kui toidad rinnaga, pakutakse sulle tavaliselt tuge imemisvõtte ja asendite osas. Kui toidad piimaseguga, julgustatakse hoidma söögikordi üsna rütmiliselt ja veenduma, et laps saab vanuse kohta piisava koguse.
Fototeraapia
Kui bilirubiini tase on kõrgem, võib laps vajada fototeraapiat vastsündinul.
Fototeraapia tähendab ravi spetsiaalsete sinakate valgustitega, mis muudavad naha sees oleva bilirubiini selliseks vormiks, mida organism suudab kergemini välja viia.
Haiglas näeb see välja nii:
- beebi asetatakse siniste lampide alla või spetsiaalsele fototeraapiatekile
- laps on ainult mähkmega, et võimalikult suur osa nahast oleks valguse käes
- silmad kaetakse väikeste kaitseprillide või sidemetega
- söömine jätkub tavapäraselt, sageli isegi tihedamini
- verest mõõdetakse regulaarselt, kas bilirubiini tase vastsündinul langeb
Fototeraapia on ohutu ja enamasti väga tõhus. Enamik lapsi vajab seda 1–2 päeva.
Kui tase on langenud alla ravi piirväärtuse, lõpetatakse valgusteraapia. Mõnikord tehakse hiljem veel üks vereanalüüs, et kontrollida, kas bilirubiin ei ole uuesti tõusma hakanud.
Väga raske kollatõbi
Harvadel juhtudel, kui bilirubiini tase on väga kõrge või tõuseb kiiresti, on vaja intensiivsemat ravi lasteintensiivis või neonataalosakonnas. See võib tähendada:
- intensiivset fototeraapiat mitme valgusallikaga
- äärmuslikel juhtudel vahetusverehüldust, kus osa beebi verest asendatakse doonorverega
See on õnneks Eestis väga haruldane, eriti kui kollasus avastatakse varakult ja bilirubiini mõõtmine tehakse õigel ajal. Põhjus, miks arstid väga kõrgeid tasemeid tõsiselt võtavad, on see, et väga kõrge bilirubiini tase võib ajukude kahjustada (seisundit nimetatakse kernikteruseks). Õigeaegse raviga on seda võimalik ennetada.
Millal kollatõbi ei ole „tavaline“: ohumärgid
Enamasti on vastsündinu kollatõbi ohutu. On aga olukordi, kus kollasus viitab mõnele muule, tõsisemale probleemile ning vajab kiiret kontrolli.
Peamised ohumärgid on järgmised.
1. Kollasus esimese 24 elutunni jooksul
Kui beebi on juba esimesel elupäeval selgelt kollane, ei loeta seda tavaliseks füsioloogiliseks kollatõveks.
Põhjuseks võib olla:
- ema ja lapse veregrupi kokkusobimatus (nt Rh- või ABO-konflikt)
- infektsioon
- harva esinevad verehaigused
Selline kollasus vajab kiiret hindamist haiglas. Võta kohe ühendust ämmaemanda, perearsti või pereõega, helista nõuandetelefonile 1220 või hädaabi korral numbrile 112.
2. Väga kõrge või kiiresti tõusev bilirubiini tase
Kui analüüsid näitavad, et bilirubiini tase imikul on:
- tema vanuse kohta väga kõrge
- või tõuseb lühikese ajaga kiiresti
hakatakse last kiiremini ja agressiivsemalt ravima ning otsitakse põhjust, näiteks:
- hemolüütiline haigus (punaste vereliblede liiga kiire lagunemine)
- suur sünnitrauma või sinikad
- G6PD puudulikkus
- infektsioon
Seda ei ole kodus palja silmaga võimalik hinnata, kuid arstid ja õed selgitavad, kui olukord nõuab kiiret sekkumist.
3. Kollasus püsib üle 2 nädala
Enamiku ajalisena sündinud beebide puhul:
- tipneb füsioloogiline kollatõbi 3.–5. elupäeval
- on 10. elupäevaks oluliselt heledam
- kaob tavaliselt 2. elunädalaks
Kui vastsündinu kollasus kestab kauem kui 2 nädalat ja on endiselt selgelt märgatav, tahab perearst või lastearst last täpsemalt uurida.
Võimalikud põhjused:
- rinnapiima kollatõbi
- infektsioon
- maksa või sapiteede haigus, näiteks sapiteede atreesia
- ainevahetus- või kilpnäärmehaigused (nt hüpotüreoos)
Enneaegsetel võib kollasus küll veidi pikemalt püsida, kuid püsivalt tugev ikterus vajab alati kontrolli.
4. Tume uriin ja väga heledad kakad
See on üks lihtsamaid märke, mida vanemad ise märgata saavad.
Tavaline vastsündinu roe:
- rinnapiimatoidul: sinepikollane, teraline, üsna vedel
- piimasegutoidul: kahvatukollasest beežini, paksem
Tavaline uriin:
- helekollane
- esimestel päevadel võib mähkmes näha kergelt oranži „telliskivipuru“ jälge (uraadid), mis tavaliselt ise kaob
Ohumärgid:
- väga tume, tugeva tee värvi uriin
- väga heledad, hallikad või lausa valkjad kakamähkmed
See võib viidata sapivoolu häirele (nt sapiteede atreesiale). Selline olukord vajab kiiret lastearsti hindamist, sest varane diagnoos ja ravi parandavad lapse prognoosi märgatavalt.
5. Unisus ja kehv söömine
Kui kollatõve kõrval märkad, et:
- beebi on erakordselt unine ja teda on raske äratada
- imemine on nõrk või aeglane
- neljandast elupäevast alates on alla 6 märja mähkme päevas
- kakab oluliselt harvem, kui vanuse kohta eeldaks
- laps on lõtv või tundub „veider“ ja „mitte päris temalik“
tuleb kiiresti abi otsida. Raske kollatõbi või infektsioon võivad mõlemad sellist pilti anda.
Millal kohe arsti poole pöörduda?
Võta kohe ühendust perearsti, pereõe või lastehaiglaga, helista perearsti nõuandetelefonile 1220 või hädaolukorras 112, kui:
- beebi muutub nähtavalt kollaseks esimese 24 elutunni jooksul
- kollane värvus tundub väga kiiresti süvenevat, levides näolt alla kõhu ja jalgadele
- laps on väga uimane, teda on raske äratada või ta ei näita üles huvi söömise vastu
- imemine on kehv, laps vaevu neelab või märgi mähkmeid on selgelt vähe
- märkad väga tumedat uriini ja väga heledaid või valkjaid väljaheiteid
- beebil on palavik, ta tundub loid ja haige või sul on lihtsalt tugev tunne, et midagi on valesti
Usalda oma sisetunnet. Vanemad märkavad muutusi sageli esimestena.
Kui mure ei ole nii kiireloomuline, näiteks kollatõbi imikul püsib kergel kujul umbes 2. elunädalani, kuid laps on muidu reibas ja sööb hästi, broneeri aeg perearsti või lastearsti vastuvõtule. Vajadusel tehakse bilirubiini test vastsündinul ja muud uuringud.
Kas vastsündinu kollatõbi ongi siis normaalne?
Paljude beebide puhul jah.
- füsioloogiline kollatõbi vastsündinul on osa maksa küpsemise protsessist
- rinnaga toitmisega seotud kollasus taandub, kui söötmine on hästi sisse seatud
- rinnapiima kollatõbi võib kesta kauem, kuid on tavaliselt ohutu, kui laps muidu areneb hästi
Tüüpiline „normaalne“ kulg:
- kollasus algab pärast 24 elutundi, sagedamini 2.–3. elupäeval
- tipneb 3.–5. päeval
- hakkab seejärel vaikselt taanduma ja on ajalisel beebil enamasti 2. elunädalaks kadunud
- laps on erksavõitu, ärkab ise söömiseks, mähkmeid on rohkelt nii pissi kui kaka jaoks
Märgid, mis vajavad tähelepanu:
- algus esimese 24 tunni jooksul
- väga tugev kollane värvus või kiire süvenemine
- kestus üle 2 nädala ilma nähtava taandumiseta
- lisaks tume uriin, väga heledad kakad või väga unine, halvasti sööv laps
Kui kahtled, küsi. Näita last ämmaemandale, pereõele või arstile hea valguse käes. Räägi täpselt, millised on olnud mähkmelood. Küsi, kas oleks vaja bilirubiini mõõtmist.
Sa ei ole „liiga murelik“. Sa teed täpselt seda, mida hea lapsevanem teeb: jälgid last ja küsid küsimusi.
Enamik beebisid, kel on olnud vastsündinu kollatõbi, on mõne päeva või nädala pärast taas oma tavalist nahatooni. Seni paku sageli süüa, naudi neid uniseid kaisutusi (loodetavasti mitte siniste lampide all) ja pea meeles, et esimesed mured käivadki uue beebiga kaasas.
Kui midagi on päriselt valesti, aitab varajane tegutsemine väga palju. Kui kõik osutub tavapäraseks, saad rahulikuma südame ja julged jälle veidi kergemini hingata.
Sa ei pea vastsündinu kollasusega üksi hakkama saama. Sinu kõrval on Eesti tervishoiusüsteemi spetsialistid, kes on selle teemaga igapäevaselt kokku puutunud ja on valmis sind ja su beebit aitama.
Meie, Erby rakenduse arendajad, ei vastuta otsuste eest, mille teete selle teabe põhjal, mis on esitatud ainult üldiseks teavitamiseks ega asenda isiklikku meditsiinilist nõu.
