Need see sündinud beebi kõrval võib esimesed nädalad tunduda, nagu elaksid koos tillukese tulnukaga. Ta vaatab justkui sust mööda, võpatab suvalisel hetkel, rahuneb ühe heli peale hetkega, kuid teise peale hakkab nutma. Öösel kolmest võid end tabada mõttelt: „Mida mu beebi praegu tegelikult näeb ja kuuleb? Kas ta üldse tunneb mind ära?“
Vastus on jah. Sinu lapse maailm on sinu omast väiksem ja pehmem, aga meeled töötavad juba täie hooga. Vastsündinu meeled esimestel nädalatel arenevad iga minut ja sina oled selle kõige keskpunktis.
Selles juhendis räägime, mida vastsündinu näeb, mida kuuleb vastsündinu, mida ta tunneb ja haistab, ning kuidas saad seda arengut õrnalt toetada ilma, et muutuksid „arendava lapsevanema projektijuhiks“. Lihtne igapäevane võlu, mitte cirkus.
Vastsündinu nägemine on hämmastavalt täpne kindlas vahemikus. Esimestel nädalatel näeb beebi kõige paremini umbes 20–30 cm kaugusele. See on täpselt see distants, mis jääb sinu rinna või rinnaesise ja näo vahele, kui sa teda toidad.
Kui sa kummardud last rinnaga või lutipudelist toitma, satub su nägu otse vastsündinu nägemise „magusasse tsooni“. Loodus on asja üsna nutikalt lahendanud.
Sellest 20–30 cm piirist kaugemal:
Kui mõtled, kui hästi vastsündinu näeb, siis kujuta ette: ta näeb sind piisavalt, et eristada suuri kujundeid ja kontraste lähedalt, aga mitte raamaturiiuli detaile elutoa nurgas.
Esimestel nädalatel on imiku areng nägemise osas selline, et õrnad toonid jäävad pigem „laiguks“. Pastelne beebituba võib täiskasvanule olla väga ilus, aga vastsündinu jaoks on see üks suur pehme taust.
Mida vastsündinu kõige paremini näeb:
Sellepärast on mustvalged mänguasjad vastsündinule, nagu mustvalged pildikaardid või lihtsad monokroomsed rippmänguasjad, nii populaarsed. Beebi ei ole stiiliblogija, tema nägemissüsteem lihtsalt haarab neid tugevaid kontraste paremini kui pehmeid toone.
Erivarustust pole vaja kokku osta. Igapäevased asjad sobivad suurepäraselt:
Me oleme loodud üksteisega ühendust looma. Juba vastsündinu eelistab nägusid teistele objektidele.
Näiteks Tartu Ülikooli teadlaste ja teiste Euroopa uurimisrühmade tööd on näidanud, et juba paaritunnised beebid vaatavad kauem näosarnaseid mustreid kui juhuslikke kujundeid. Kahe täpiga ja ühe joonega nägu on nende jaoks huvitavam kui keeruline abstraktne muster.
Esimestel nädalatel:
See on üks lihtsamaid viise, kuidas toetada vastsündinu arengut:
Esimese paari elunädala jooksul hakkavad paljud beebid tegema esimesi katseid pilguga liikuvaid objekte jälgida.
Midagi kiiresti üle vaatevälja vilksatavat nad veel ei suuda jälgida, kuid aeglane liikumine on juba jõukohane.
Proovi näiteks nii:
Vastsündinud jälgivad kõige paremini:
Kui sinu beebi iga kord ei jälgi, ei ole see häirekell. Ta alles harjub maailmaga. Võta seda kui õrna kutset, mitte testi, mille ta „peab“ ära tegema.
Vastsündinu värvide nägemine kujuneb samm-sammult. Sünnihetkel näeb laps maailma peamiselt hallide, mustade ja valgete toonidena, kuid värvitundlikkus hakkab juba tasapisi käivituma.
Mida me teame, millal beebi värve nägema hakkab:
Kui tahad, et beebi varakult mõnda värvi näeks:
Kiirustada ei ole vaja. Värvidega harjumine toimub nagunii. Sinu roll on lihtsalt pakkuda maailma, mis ei ole ainult beež ja vaevumärgatavate toonidega.
Erinevalt nägemisest on vastsündinu kuulmine juba sündides üsna valmis. Beebi on su kõhus kuid helisid kuulanud - läbi lootevee ja sinu keha.
Kohe pärast sündi suudavad enamik vastsündinuid:
Nii et kui silmad alles õpivad, siis kõrvad aitavad tal uut maailma juba päris hästi lahti mõtestada.
Jah, ja väga tugevalt. Kui oled mõelnud, kas vastsündinu tunneb ema hääle ära, siis vastus on pea alati „jah“.
Raseduse ajal oled sa rääkinud, naernud, tööasju ajanud, sõpradega lobisenud. Beebi on seda kõike kuulnud läbi „veealuse“ sisekeskkonna. Sünnihetkeks on sinu hääl juba osa tema turvalisest helitaustast.
Esimestel nädalatel:
Kasuta seda enda kasuks:
Alguses võib endaga kõva häälega rääkimine imelik tunduda, kuid sinu hääl on üks olulisemaid tööriistu, mis vastsündinu arengut toetab.
Võid märgata, et laps viskab äkki käed laiali, sirutab sõrmed, seejärel tõmbab käed ruttu taas keha ligi ja vahel nutab. See on vastsündinu ehmatusrefleks, mida nimetatakse ka Moro refleksiks.
Selle vallandavad sageli järsud või ootamatud helid:
See refleks:
Kuidas aidata:
Võid märgata, et räägid lapsega iseenesest veidi kõrgema häälega. Või kuuled, kuidas vanaema kasutab täiesti erilist „beebijuttu“ ja mõtled, miks me seda kõik automaatselt teeme.
Beebidele meeldibki kõrgem hääl. Uuringud nii Eestis kui mujal Euroopas on näidanud, et vastsündinud pööravad rohkem tähelepanu kõnele, mis on:
Seda kõnestiili nimetatakse vahel „lapsesuuks“ või inglise keeles „parentese’iks“. See aitab beebil:
Seega pole vaja endale häbi tunda, kui avastad, et ütled: „Oi, mis väiksed varbad sul on!“ kummalise häälega. See pole lihtsalt armas, see toetab vastsündinu kuulmist ja esimest suhtlust.
Emakas ei ole vaikne paik. Seal kostab pidev vere voolamine, seedimise mulksumine, sinu südamelöökide rütm ja välismaailma summutatud helid.
Pole ime, et vastsündinud rahunevad tihti helide peale, mis seda meenutavad:
Need helid:
Kui kasutad valget müra:
Kõigist meeltest on puudutustunne see, milleks vastsündinu on sünnihetkel kõige valmis.
Ta ei pruugi sind veel selgelt näha, kuid ta tunneb sind. Sinu naha soojust, käe survet seljal, sinu käte kaardumist tema ümber.
Kui sünnitusmajas räägitakse korduvalt „nahk-naha kontaktist“, siis mitte niisama.
Vastsündinu jaoks aitab nahk-naha kontakt:
Praktilised ideed:
Paljude perede jaoks sünnivad just nendel hetkedel kõige rahulikumad ja turvalisemad mälestused esimestest nädalatest.
Vastsündinutel on üllatavalt hea haistmine. Tükk aega enne seda, kui ta su nägu korralikult fokusseerida suudab, on ta suuteline sinu lõhna ära tundma.
Lõhnataju aitab:
Sa võid märgata, et:
See ei tähenda, et peaksid pesemata jääma. Pigem tasub meeles pidada, et väga tugevad parfüümid, lõhnastatud kehapalsamid või agressiivsed õhuvärskendajad võivad beebi tundlikule ninale liialt palju olla.
Vastsündinu areng ei nõua erikursusi, äppe ega kohvri täit vidinaid. Igapäevane kontakt sinuga ja tavaline kodune elu on juba väga hea baas.
Siin mõned õrnad ja jõukohased ideed, mis mahuvad tavalisse päeva.
Kasuta seda vastsündinu nägemise kaugust 20–30 cm nii tihti kui võimalik.
Kasvõi paar minutit vaikset, nägu näkku olemist iga toitmise ajal aitab:
Et vastsündinu nägemist arendada õrnalt ja loomulikult:
Lihtne nipp: kinnita mustvalge postkaart voodi küljele kohta, kuhu beebi tihti „tühjusesse“ vaatab. Võid märgata, et ta naaseb selle juurde ikka ja jälle oma lühikestele „uurimissessioonidele“.
Sinu hääl on vastsündinu kuulmise ja tulevase keeleoskuse jaoks kõige tähtsam „õpivahend“.
Kuidas seda loomulikult teha:
Keegi ei mõõda su lauluoskust. Beebi eelistab alati sinu natuke ebatäpset, aga tuttavat häält ideaalsele esitajale salvestisel.
Puudutuse ja turvatunde jaoks:
Ka lühemad hetked mõjuvad. See ei ole kõik või mitte midagi.
Et aidata beebil välismaailmaga harjuda:
Need helid meenutavad lapsele kõhus veedetud aega ja saadavad justkui sõnumi: „Sa oled hoitud. Sa oled turvaline.“
Kui oled väsinud, on lihtne hakata tundma, et peaksid beebi heaks „rohkem tegema“ - rohkem stimuleerima, rohkem beebitrenne, rohkem kõike.
Tegelikkuses on esimesed nädalad peamiselt lihtsad, korduvad hetked:
Nii põimuvadki tasapisi vastsündinu nägemine, baby vision, vastsündinu kuulmine, puudutus ja lõhn ühte kindlasse tunnetusse maailma ja inimestest selles.
Järgmisel korral, kui oled kell 3 öösel üleval ja beebi justkui vaatab kuskile su lõua alla, tasub meeles pidada: ta ei jõllita niisama tühjusesse. Ta uurib vaikselt inimest, kes on sõna otseses mõttes tema kogu universum.
Ja sa teed tema imiku arengu jaoks juba palju rohkem, kui ise arvatagi oskad.