Lehmapiima valguallergia imikul: sümptomid, diagnoos ja toitumine

Beebi, kes nutab pärast iga söömist, ajab sageli piima välja või kellel tekib visa lööve, võib panna vanemad ka öösel vastuseid otsima. Üks võimalik põhjus on lehmapiima valguallergia ehk lühidalt LMPA. Seda on lihtne segi ajada tavalise refluksi, imikukoolikute, ekseemi või laktoositalumatusega.

Hea uudis on see, et piimaallergiat saab enamasti hästi ohjata ning suurem osa lastest kasvab sellest välja. Alustada tasub sümptomite märkamisega ja pöörduda perearsti, ämmaemanda, lasteõe, lastearsti või allergoloogi poole.

Mis on lehmapiima valguallergia?

Lehmapiima allergia on immuunsüsteemi reaktsioon lehmapiimas leiduvatele valkudele. Organism peab neid valke ekslikult ohuks ning reageerib sümptomitega, mis võivad haarata nahka, seedesüsteemi, hingamisteid või mitut elundkonda korraga.

Lehmapiima valguallergiat esineb hinnanguliselt 2-3% imikutel ning see on imikueas üks sagedasemaid toiduallergiaid. Sümptomid võivad alata juba esimestel elunädalatel või pärast piimasegu, piimatooteid sisaldavate lisatoitude või kombineeritud toitmise kasutuselevõttu.

Nimetus võib tekitada segadust. Piimaallergia korral ei reageeri laps piimasuhkrule ehk laktoosile, vaid piimavalkudele. Peamised allergeenid on kaseiin ja vadakuvalgud.

Lehmapiimavalke leidub ilmselgelt piimas, jogurtis, juustus, võis, koores ja tavalistes imikupiimasegudes. Neid võib olla ka küpsetistes, kastmetes, küpsistes, kartulipüreepulbris ning paljudes töödeldud toitudes.

Imikute piimaallergia kaks vormi

Lehmapiima valguallergia võib avalduda kahel põhilisel viisil. Need erinevad nii sümptomite kui ka tekkimise kiiruse poolest, mistõttu ei ole diagnoosi alati lihtne panna.

IgE-vahendatud piimaallergia: kiire reaktsioon

IgE-vahendatud piimaallergia tähendab, et sümptomid tekivad kiiresti pärast lehmapiimavalgu söömist, enamasti mõne minuti kuni kahe tunni jooksul. IgE on antikeha, mis osaleb kiiretes allergilistes reaktsioonides.

Reaktsioon on sageli järsk ja hästi märgatav. Võimalikud sümptomid on:

• Sügelev nõgestõbi või kublaline lööve
• Huulte, näo, silmalaugude või keele turse
• Punetus suu ümbruses
• Äkiline oksendamine pärast söömist
• Köha, vilistav või lärmakas hingamine, hingeldus
• Kahvatus, lõtvus, tavapärasest suurem unisus või ebatavaline väsimus

Harva võib IgE-vahendatud reaktsioon põhjustada anafülaksia, mis on raske ja potentsiaalselt eluohtlik allergiline reaktsioon. Helistage kohe hädaabinumbril 112, kui lapsel tekib hingamisraskus, keele või kõri turse, laps muutub lõdvaks või ei reageeri tavapäraselt või kui pärast söömist avalduvad sümptomid korraga mitmes elundkonnas.

Kiire reaktsioon võib vanemat väga ehmatada, kuid annab arstile olulise vihje. Kui lapsel tekib korduvalt nõgestõbi või ta oksendab peagi pärast piimasegu või piimatoote saamist, kirjeldage vastuvõtul võimalikult täpselt, kui kiiresti sümptomid algasid.

Mitte-IgE vahendatud piimaallergia: hilinenud sümptomid

Mitte-IgE vahendatud piimaallergia esineb väikelastel sagedamini ning selle ära tundmine on keerulisem. Vaevused võivad tekkida tundide või isegi päevade pärast, mitte vahetult söömise järel.

Selline piimaallergia mõjutab sageli seedimist ja nahka. Levinud sümptomid on:

• Ekseem, mis püsib vaatamata korrapärasele nahahooldusele ja arsti soovitatud ravile
• Veri või lima väljaheites
• Sage oksendamine või valulikuna tunduv piima tagasiheide
• Refluksilaadsed vaevused, mis ei leevene ootuspäraselt
• Pidev nutt, selja kaardu ajamine, gaasid ja ebamugavus söögi ajal või pärast seda
• Rinnast või pudelist keeldumine, rahutu eemaldumine söömise ajal
• Pikaaegne kõhulahtisus või kõhukinnisus
• Aeglane kaaluiive või kasvukõvera allapoole kaldumine

Paljud imikud ajavad piima välja. Paljud nutavad õhtuti pikalt. Ka ekseem on imikueas sage. Üksik sümptom ei tähenda automaatselt allergiat. Kahtlus muutub põhjendatumaks siis, kui vaevused on püsivad või rasked, mõjutavad mitut elundkonda või häirivad söömist ja kasvu.

Näiteks kerge refluksiga beebil, kes on muus osas rahulik ja võtab kenasti kaalus juurde, ei pruugi allergiat olla. Kui aga refluksilaadsetele vaevustele lisanduvad valulik söömine, ekseem ning lima või veri mähkmes, vajab laps põhjalikku hindamist.

Kuidas laps lehmapiimavalguga kokku puutub

Lehmapiima allergia võib tekkida nii piimasegu saaval, rinnapiimatoidul kui ka kombineeritud toitmisel oleval lapsel.

Piimasegu saavad imikud

Enamik tavapäraseid imikupiimasegusid on valmistatud lehmapiima baasil. Kui piimasegu saaval lapsel on LMPA, puutub ta allergeeniga kokku otseselt ja regulaarselt ning sümptomid võivad ilmneda peagi pärast segu kasutuselevõttu.

Pudelitoitu ei pea olema antud kohe sünnist alates. Mõni pere märkab probleeme alles siis, kui rinnapiimale hakatakse lisaks pakkuma piimasegu, vahetatakse segu marki või suurendatakse pudelitoidukordade arvu.

Piimaallergia rinnaga toitmisel

Piimaallergia rinnaga toitmisel võib avalduda veidi teisiti. Väikesed kogused ema toidust pärinevat lehmapiimavalku võivad jõuda rinnapiima kaudu lapseni. Seega võib ka ainult rinnapiima saav imik mõnel juhul reageerida sellele, kui ema tarvitab piimatooteid.

Rinnapiimatoidul lastel võivad sümptomid olla leebemad kui piimasegu saavatel imikutel, kuid see ei kehti alati. Arst võib arvesse võtta näiteks veretriibulist väljaheidet, ekseemi, rahutust söömise ajal ja püsivat ebamugavustunnet.

Rinnaga toitmist tuleks üldjuhul jätkata ka siis, kui kahtlustatakse allergiat. Rinnapiim on lapsele väärtuslik toit ja pakub turvatunnet. Kui spetsialist soovitab emal ajutiselt piimatoodetest loobuda, tuleb hoolitseda selle eest, et ema saaks piisavalt kaltsiumi, joodi, D-vitamiini, valku ja energiat.

Kuidas ära tunda piimaallergiat imikul: sümptomid, mida jälgida

Vanemad tunnetavad sageli, et lapse enesetunne ei ole päris tavapärane. Seda tähelepanekut tasub usaldada, kuid veel kasulikum on jälgida korduvaid mustreid. Pidage mõne päeva või nädala jooksul päevikut: märkige üles söögikorrad, sümptomid, mähkmete sisu, uni, nahamuutused ning piimasegu või piimatoodetega kokkupuude.

Järgmised piimaallergia sümptomid beebil vajavad tähelepanu eriti siis, kui need kestavad päevi või nädalaid:

• Püsiv ekseem, mis ei parane regulaarse niisutamise ja tervishoiutöötaja soovitatud raviga
• Veri või lima väljaheites ehk võimalik piimaallergia veri väljaheites
• Sage piima tagasiheide või oksendamine, eriti kui see tundub lapsele valulik või tekib pärast enamikku söögikordi
• Pidev nutt ja ebamugavus, sageli söömise ajal või järel
• Söötmisest keeldumine, rinnast või pudelist eemale tõmbumine ja nutmine
• Vähene kaaluiive või tavapärasest vähem märgi mähkmeid
• Pikaaegne kõhulahtisus või kõhukinnisus
• Korduv kõhupuhitus, pressimine või kõhuvalu tunnused
• Vahetult pärast piima saamist tekkiv nõgestõbi, näoturse või oksendamine

Veri mähkmes tuleb alati arutada tervishoiutöötajaga. Selle põhjuseks võib olla näiteks kõhukinnisusest tekkinud väike pärakulõhe, infektsioon või lehmapiima valguallergia. Ainult internetis nähtud fotode põhjal ei ole võimalik põhjust kindlaks teha.

Ka püsiv oksendamine vajab väikesel lapsel arsti hinnangut. Pöörduge kiiresti abi saamiseks, kui okse on roheline, sisaldab verd, purskub tugeva joana või laps näib vedelikupuuduses, on väga unine, palavikus või üldiselt haige.

Miks aetakse LMPA sageli segi refluksi või koolikutega?

Sümptomid võivad tõepoolest kattuda. Lehmapiima allergiaga lapsel võib olla refluksilaadseid kaebusi, kuid iga piima tagasi ajav imik ei ole allergiline. Refluks on esimestel elukuudel sage, sest seedesüsteem alles küpseb, ning enamasti läheb see ajaga ise paremaks.

Pildi teeb segasemaks ka imikukoolik. Mõni laps nutab pikalt ilma selge põhjuseta ning see kurnab kogu peret. Ainult püsiva nutu põhjal ei saa siiski piimaallergiat kinnitada.

Arst vaatab sümptomite tervikpilti:

• Millal vaevused algasid?
• Kas need tekivad pärast kokkupuudet piimavalguga?
• Kas lisaks esineb ekseemi, verd väljaheites või oksendamist?
• Kas peres on ekseemi, astmat, allergilist nohu või toiduallergiaid?
• Kas laps kasvab ja võtab kaalus juurde ootuspäraselt?
• Kas sümptomid taanduvad lehmapiimavalgu vältimisel ning tulevad tagasi selle uuesti lisamisel?

Viimane punkt on diagnoosi seisukohalt eriti oluline.

Kuidas lehmapiima allergiat diagnoositakse

Mitte-IgE vahendatud LMPA jaoks ei ole üht kindlat analüüsi, mis annaks alati selge vastuse. Nahatorketest ja vereproovist määratav spetsiifiline IgE võivad olla abiks kiire allergilise reaktsiooni kahtluse korral, kuid hilinenud sümptomitega piimaallergia puhul võivad need analüüsid jääda negatiivseks.

Paljude imikute puhul on usaldusväärseim meetod arsti juhendatud välistamis- ja taasprooviperiood. See tähendab, et lehmapiimavalk jäetakse kindlaks ajaks menüüst välja, lapse enesetunnet jälgitakse ning seejärel tuuakse piimavalk kokkulepitud viisil tagasi. Kui sümptomid taastuvad, toetab see allergia diagnoosi.

Ärge alustage väga piiravat dieeti ega kasutage eritoidusegu pikalt ilma spetsialisti soovituseta. Sümptomid võivad vahel juhuslikult leeveneda, tavaline refluks võib lapse kasvades taanduda ning põhjendamatud piirangud muudavad toitmise keerulisemaks.

Kui toidate last rinnaga

Perearst, lastearst, kliiniline toitumisterapeut või allergoloog võib soovitada jätta ema menüüst kõik piimatooted välja 2-4 nädalaks, jätkates samal ajal rinnaga toitmist.

See eeldab koostise hoolikat lugemist. Piimavalk võib toidupakendil esineda näiteks järgmiste nimetuste all:

• Piim
• Kaseiin või kaseinaat
• Vadak
• Või
• Koor
• Juust
• Jogurt
• Piimapulber
• Lõssipulber
• Petipiim

Toitumisnõustaja või kliiniline toitumisterapeut aitab leida sobivad asendused ning jälgida, et ema saaks piisavalt kaltsiumi ja joodi. Taimsed joogid erinevad toitainelise koostise poolest märkimisväärselt ning need ei sobi imikule ega väikelapsele põhijoogiks.

Kui lapse seisund välistusperioodil paraneb, võidakse soovitada piimatoodete läbimõeldud taaslisamist, et veenduda, kas kaebuste põhjuseks oli tõesti lehmapiim.

Kui laps saab piimasegu

Lehmapiima allergia kahtluse korral võib arst soovitada hüdrolüüsitud ravitoidusegu, täpsemalt ulatuslikult hüdrolüüsitud piimasegu ehk eHF-i. Selles on piimavalgud lõhustatud väiksemateks osadeks, mis põhjustavad allergilist reaktsiooni väiksema tõenäosusega.

Mõni laps, eelkõige raskete sümptomite, kehva kaaluiibe või eHF-i jätkuvate reaktsioonide korral, võib vajada aminohappel põhinevat ravitoidusegu ehk AAF-i. Selle valgud on lõhustatud kõige lihtsamateks koostisosadeks.

Tavaline laktoosivaba piimasegu ei ravi piimaallergiat, sest selles sisalduvad endiselt lehmapiimavalgud. Ka kitse- ja lambapiimasegud ei ole sobivad alternatiivid, kuna nende valgud on lehmapiimavalkudele piisavalt sarnased ning võivad allergilise lapse sümptomeid esile kutsuda.

Miks sojasegu ei ole tavaliselt esimene valik

Sojapiimasegu võib tunduda lihtsa lahendusena, sest seda on kerge leida. Siiski ei peeta seda lehmapiima allergia korral, eriti noortel imikutel, üldjuhul esmavalikuks.

Ligikaudu 30-50% LMPA-ga imikutest võib reageerida ka sojavalgule, seda eriti mitte-IgE vahendatud sümptomite korral. Sojasegu võib teatud juhtudel kõne alla tulla, kuid enamasti spetsialisti soovitusel ja vanematel imikutel.

Ärge pange diagnoosi ise ega vahetage piimasegusid omal käel

Kui laps on rahutu ja vanemad on magamata, tundub piimasegu vahetamine kiiresti teostatava lahendusena. Piimaallergiat ei tasu siiski ise diagnoosida ega teha lühikese aja jooksul järjest mitu seguvahetust ilma tervishoiutöötaja nõuandeta.

Selleks on mitu põhjust. Sagedased muudatused muudavad sümptomite põhjuse väljaselgitamise keeruliseks. Osa ravitoidusegusid on tugeva maitsega ning laps võib neist esialgu keelduda. Välistusdieedi või erisegu kasutamise ajal tuleb jälgida lapse kaaluiivet, vedelikutarbimist ja toitumist.

Kui kahtlustate piimaallergiat imikul, rääkige perearsti, ämmaemanda, lasteõe või lastearstiga. Võtke vastuvõtule kaasa sümptomite päevik. Ka telefonis tehtud lühikesed märkmed võivad anda arstile palju vajalikku infot.

Lehmapiima allergia ja laktoositalumatus

Neid kahte seisundit aetakse sageli segi, kuid tegemist on eri probleemidega.

Lehmapiima valguallergia on immuunsüsteemi reaktsioon piimavalkudele. See võib põhjustada nahalöövet, seedetrakti vaevusi, oksendamist ning IgE-vahendatud allergia puhul ka kiireid reaktsioone, nagu nõgestõbi või turse.

Laktoositalumatus tähendab, et organism ei seedi piisavalt hästi laktoosi ehk piimasuhkrut. Selle tüüpilised sümptomid on kõhupuhitus, gaasid, vedel väljaheide ja kõhuvalu. Laktoositalumatus ei põhjusta nõgestõbe, turseid, verd väljaheites ega anafülaksiat.

Esmane laktoositalumatus on imikueas äärmiselt harv. Ajutine laktoositalumatus võib vahel tekkida pärast kõhugrippi või muud soolenakkust, kui soole limaskest on ärritunud. See erineb LMPA-st ja on enamasti mööduv.

Kui keegi arvab, et põhjus on tõenäoliselt laktoos, tasub küsida, kas lapse sümptomid sellele tegelikult vastavad. Õige eristamine määrab ka õige ravi.

Kas laps kasvab piimaallergiast välja?

See on küsimus, millele enamik peresid kõige rohkem vastust ootab: suurem osa lastest kasvab lehmapiima valguallergiast välja 3.-5. eluaastaks. Paljudel paraneb taluvus juba oluliselt varem.

Lapse arst annab nõu, millal ja kuidas piimavalgu taluvust uuesti hinnata. Kerge mitte-IgE vahendatud allergia korral võib see tähendada piima järkjärgulist taaslisamist kodus, vahel kasutatakse selleks niinimetatud piimaredelit. Kui lapsel on varem esinenud kiire allergiline reaktsioon, tuleb piimatoodete tagasitoomine kavandada koos allergoloogiga.

Piimaallergia võib muuta toitmise mõneks ajaks pingeliseks. See ei tähenda, et rinnaga toitmine oleks ebaõnnestunud, valitud oleks vale piimasegu või et ema oleks raseduse ajal piimatooteid süües allergiat põhjustanud. Olete märganud muutusi, küsinud nõu ja otsinud abi. Just seda teie laps vajabki.